Mis siis eelnõus tegelikult sisaldub?

Korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõus (edaspidi: Eelnõu), millest oli ajendatud ka artikkel ?Kas Eesti on kummist õigusriik??, reguleeritakse ametiisikute palgaandmete avalikustamist.

Väitsin nii esimeses artiklis kui praegu, et nimetatud eelnõus ei arvestatud kahetsusväärselt Riigikohtu otsusega, mis nägi ette, et riigi vähemusotsustusõigusega äriühingute mitte-riigi esindajatest juhtorganite liikmete palgaandmete avalikustamine nõue on põhiseadusega vastuolus.

Vaatamata sellele, et Rahandusministeeriumi palgakorralduse talituse juhataja kinnitab nii:

?Eelnõus on arvestatud riigikohtu otsusega ? palgaandmete avalikustamise kohustust ei ole laiendatud riigi vähemusotsustusõigusega äriühingu mitte-riigi esindajatest juhtorganite liikmetele?,

ütleb Eelnõu sõnaselgelt: ?(6) Äriühing esitab ministeeriumile, riigi osaluse puudumisel kohalikule omavalitsusele, riigi ja kohaliku omavalitsuse osaluse puudumisel avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, kes valitseb äriühingu aktsiaid või osa, avalikustamiseks alljärgnevate ametiisikute palgaandmed:

1) riigi osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed;2) kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed;3) avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed.?

Ühegi sõnaga ei nähta ette, et nimetatud avalikustamise kohustus mõnede isikute kategooriate suhtes ei laieneks. Muide, järeldusele, et nimetatud seaduseelnõu on vastuolus Riigikohtu otsusega, jõudis ka näiteks Sotsiaalministeerium, kes ei kooskõlastanud nimetatud Eelnõu põhjusel, et:

?1) täiendatava §181 lg6 on vastuolus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 24. detsembri 2002. a otsusega nr 3-4-1-10-02?

Samuti siseministeeriumi hinnangul: ?Korruptsioonivastase seaduse täiendamise seaduse eelnõu kohaselt sätestatakse seaduse §18.1 lõikes 6 äriühingute nõukogu ning juhatuse liikmete palgaandmete avalikustamise kohustuse, kusjuures avalikustamisele kuuluvad selle sätte järgi nt kõikide riigi osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete palgad.

Seadusemuudatused põhjustanud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuses nr 3-4-1-10-02 24. detsembrist 2002 on aga eraldi rõhutatud, et Põhiseaduse paragrahviga 26 on vastuolus riigi vähemusotsustusõigusega äriühingutes erahuve esindavate isikute palgaandmete ja tasude avalikustamist (vt viidatud otsuse III osa).

Seega leiame, et korruptsioonivastases seaduses peaks olema sätestatud vastavad erisused nende isikute palgaandmete avalikustamise piiramiseks, kes ei esinda riiki või kohalikku omavalitsust.? (Tsitaadid pärinevad e-Õiguses avaldatud vastavate ministeeriumide kirjadest.)

Kaubanduskoda taotles varem ja taotleb jätkuvalt, et Riigikohtu otsust Eelnõu koostamisel ka tegelikult arvesse võetaks.

Loodame, et Äripäeva veergudel olnud poleemika motiveerib Rahandusministeeriumi Äripäevas öeldut ka tegelikult Eelnõus ette nägema.

- Pealiskaudsus viib vale järelduseni

- Kas Eesti on kummist õigusriik?