Tehnoloogia ühtlustub riikide vahel aeglaselt

Majanduslik areng sõltub esmajoones tehnoloogia täiustamisest. Vaestele maadele pole aga tehnoloogia riigisisene väljatöötamine suurte kulude tõttu tihti jõukohane. Õnneks ei põhine innovatsioon käesoleval ajal enam arengu lineaarsel mudelil: idee tekkimine ja fundamentaaluuringud, rakendusuuringud ja väljatöötlused, tootmine ja tarbimine. Tehnoloogiline tase ei sõltu enam ainult oma riigis tehtud teadus- ja arendustöödest, vaid ka võimest adopteerida mujal väljatöötatud tehnoloogiaid. Uurimisprogrammide väikese arvu ja ebapiisava rahastamise peale tigedad tehnikateadlased nimetavad seda ?jänese sõitmiseks progressi rongis?.

Kõik ei ole ega saagi olla pioneerid. Paljud ettevõtted, regioonid ja riigid teevad panuse jäljendamisele ja mujal loodud tehnoloogiate kasutamisele. Selline innovatsioonipoliitika on tänapäeval pigem reegel kui erand. Soomes läbiviidud uurimus näitas, et kohapeal töötati välja vaid 3 tehnoloogiatest, 97 võeti üle teistest riikidest. Vähemarenenud riikide panus tehnoloogia väljatöötamisse on nullilähedane.

Tavaliselt kirjeldatakse riikidevahelist tehnosiiret nelja põhimudeli abil:

migrandi mudel keskendub oskustööjõu sissetoomisele teistest maadest;riistvara mudelis on põhirõhk masinate ja seadmete massilisel impordil;tarkvara mudel põhineb tehnoloogilise informatsiooni omandamisel (litsentside, patentide, tehnoloogiate, oskusteabe jms ostmisel);kapitali mudeli tähelepanu keskmes on välismaiste otseinvesteeringute sissetoomine. Lootuses, et koos otseinvesteeringutega tulevad riiki ka kaasaegne tehnoloogia, oskusteave, töökultuur, ärisidemed.

Muidugi ei kasuta ükski riik ainult üht eelmainitud tehnosiirde mudelit, vaid kombineerib neid omavahel.

Viimastel aastakümnetel on olnud väga populaarsed konvergentsiteooriad, mis jutlustavad eri riikide ja regioonide arengutasemete ? sealhulgas tehnoloogilise ? ühtlustumist. Kuna kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu liikumine riikide ja regioonide vahel on üha vabam, peaks vähemalt teoreetiliselt toimima ühendatud anumate seadus. Erinevus rikaste ja vaeste regioonide vahel peaks justkui vähenema.

Viimaste aastate statistika näitab aga, et tehnoloogiline konvergents riikide ja regioonide vahel ei toimu nii edukalt ning kiiresti. Olukorra põhjustena tuuakse välja järgnevad asjaolud.

Arenenud tehnoloogiaga riikidel ja regioonidel on selge eelis tehnoloogia edasiarendamisel. Uued ideed on ju enamasti vanade ideede uus kombinatsioon. Kaasaegse innovatsioonipoliitika üks kõige intrigeerivamaid küsimusi on: kas ja kui palju vajavad uued lahendused fundamentaaluuringuid või piisab enamasti lihtsalt vanade teadmiste uuest kombinatsioonist?

Kui 18. sajandi teisel poolel leiutati õmblusmasin, olevat rätsepa tööviljakus tõusnud 100 korda. Aga õmblusmasina leiutamiseks polnud vaja mingit põhimõtteliselt uut teadmist. Nõela olevat tuntud juba kiviajal. Pöörlevat liikumist edasi-tagasi liikumiseks muuta oskasid juba vanad egiptlased. Pandi need kaks teadmist kokku ja õmblusmasin oligi olemas.

Aurumasin leiutati (kokkuleppeliselt 1774?1784) lihtsalt empiirikale tuginedes. Aurumasinad töötasid juba kogu Euroopas, kui viimaks ? 19. sajandi keskpaiku ? hakati termodünaamika seadusi formuleerima.

Aatomipommi loomisel II maailmasõja ajal polnud aga enam võimalik empiirikale tugineda. Tuli tervest maailmast otsida rikka kujutlusvõimega inimesi, kes uusi ja hullumeelseid ideid genereerisid. Uus lahendus vajas mahukaid fundamentaaluuringuid.

Uuendused sõltuvad oluliselt turu suurusest. On ju igal uuendusel püsikulud. Suurem turg toetab kulutuste tegemist paremini. Kuigi majandusruum pole tänapäeval reeglina enam piiratud riigipiiridega, on suurriikidel siiani olulised eelised.

Edukas innovatsioon vajab toetavaid institutsioone: reeglina on vaja kõrgharidust, akadeemilist teadust ja riiklikke programme. Eriti oluline on ülikooliteaduse tase. Seda ei arendata mitte ainult millegi avastamiseks, leiutamiseks, teadasaamiseks, vaid ka selleks, et õppejõude koolitada ja vormis hoida ning kõrghariduse taset tõsta. n Äriinnovatsioon tuleneb sageli riigi finantseeritavatest sõjalistest ja kosmoseuuringutest. Suur- ja rikastel riikidel on seetõttu äriinnovatsioonis vaieldamatud eelised.

Eelmainitud põhjustel polegi erinevate riikide tehnoloogiline tase viimasel kümnendil ühtlustunud. Pigem on jätkunud arenguerinevuste kasv.

Autor: Kaarel Kilvits