Võrdne palk sama töö eest eri soost töötajaile

Palgaseaduse §5¹ kehtestab eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise põhimõtte. Viide artiklis palgaseaduse §5¹ lõikele 3, mille alusel saaks nõuda võrdväärse töö eest võrdset palka ka samast soost töötaja, on eksitav. Nimetatud paragrahvi tuleb vaadelda kontekstis kõigi sätetega. Osundatud paragrahvi 1.lõige sätestab üldnormi - eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevate palgatingimuste kehtestamise keelu. Järgmistes lõigetes sätestatust tuleb rakendamisel lähtuda ka eri soost töötajate õigustest. Riikliku lepitaja seisukoht, mille kohaselt tuleb võrdset palka maksta kõigile sama või võrdväärset tööd tegevatele töötajatele, soost olenemata, on seaduse põhimõtte meelevaldne laiendamine. Seaduse apsakaks ei saa seda kuidagi nimetada. Seaduse mõte ja eesmärk on tagada sama või võrdväärse töö eest erinevast soost töötajatele võrdne tasustamine. See on ka õigustatud, sest töötajaid tuleb võrdse töö eest tasustamisel kohelda võrdselt, olenemata töötaja soost. Nimetatud säte on kooskõlas nii Euroopa Sotsiaalhartas sätestatud mees- ja naistöötajatele võrdse töö eest võrdset tasu maksmise põhimõttega kui ka Euroopa Nõukogu vastava direktiiviga meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte kohaldamisega.

Kas võrdse tasustamise põhimõtte rakendamine on mõeldav ka samast soost töötajatele, kui tehakse sama või võrdväärset tööd? Muidugi on, kui tööandjal selleks vähegi tahtmist on. Küll aga on küsitav selle põhimõtte rakendamise nõudmine seaduse toel. Oleme harjunud sellega, kui seadus sätestab sõnaselgelt õigused ja kohustused, siis ainult nii tulebki käituda. Kohtan oma praktikas sageli küsimusi, aga kus see kirjas on, et nii tuleb teha. Mõtteviis, et kui seaduses kirjas ei ole, siis ei pea ka nii käituma, on levinud. Ei ole mõeldav, et seadus peaks reguleerima kõik elus ettetulevad üksikjuhtumeid. Kui seadus sätestab mees- ja naistöötajale võrdse tasustamise põhimõtte, siis miks ei võiks sama põhimõtet rakendada ka samast soost töötajatele? Miks peab näiteks sama panga telleri või sama firma tankla sama tööd tegevate töötajate palk Põlvas või Saaremaal olema madalam kolleegi palgast Tallinnas? Töötajaid tuleb kohelda võrdselt, mitte ainult soolisest aspektist lähtuvalt. Kui töötaja töötab sama kutse- või eriala või ametikohtadel sarnaste tööülesannetega, tuleks maksta talle ka võrdset palka, vaatamata sellele, et töökoht on Tallinnas või Valgas. Loomulikult on see põhimõte rakendatav sama tööandja juures töötavate töötajate osas. Kas sarnased töökohad on ainult Tallinnas või Eesti erinevates kohtades, ei tohiks tähtsust omada. Väide, et palgatase peab vabalt kujunema, selle määrab turg ning vastava regiooni keskmine palk, ei ole tõsine argument. Palgataseme määrab tööandja lähtuvalt töö väärtusest. Palgastruktuurid peaksid põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, mitte aga sellel, et töötatakse erineva keskmise palgatasemega regioonides. Kui tehakse sama või võrdväärset tööd, siis tuleks maksta ka võrdset palka. Siinkohal on tooksin näitena palgakorralduse avalikus teenistuses. Selles palju kirutud ja hambutuks nimetatud palgamäärade kehtestamisel on põhimõte - ametniku palgamäär/astmepalk ei sõltu sellest, kas töötatakse Tallinnas või Võrus.

Milliseks võiks kujuneda saarlase nõude, saada sama palka Tallinna kolleegiga lahendamine, on raske ennustada. Kohtupraktika selles vallas puudub. Kohtuasjade laviini ei arva tekkivat, sest seaduse tugi sama töö eest võrdse palga nõudes on nõrk, kui mitte öelda, et olematu. Seetõttu ei ole ka tööandjatel riski sama või võrdväärse töö eest erineva palga maksmisel ja seda seniks, kuni kohus asub teistsugusele seisukohale.