Tolmu täis arvuti paneb kõrvad huugama

Kuigi enamik mittekaasaskantavaid arvuteid on mõeldud olema pea niisama ümberehitatavad nagu Lego konstruktor, ostab suurem osa kasutajaid oma digitaalse tööriista siiski valmis kujul, arvutifirmas kokkupanduna, ega kipu selle kaant avama. Mõnikord tasub seda siiski teha ning üks neist juhtumitest on, kui mõni arvuti jahutusventilaatoreist hakkab tekitama liigset müra.

Kasutusmugavuse ja järelikult ka arvutiga tehtava töö efektiivsuse seisukohalt võib kulunud ja undav ventilaator olulisemat rolli mängida kui sinna kasti tuhandete ja kümnete tuhandete eest paigutatud elektrooniline kõrgtehnoloogia.

Eriti just laua alla või mujale põrandale asetatud arvutikastid muutuvad seal hõljuva peenikese tolmu kogumiskastideks, kuna jahutusventilaatorid suruvad pidevalt õhku läbi arvuti. Just jahutusventilaatoreile see kasti kogunenud tolm kõige esimesena mõju avaldama hakkabki ? jahutamine muutub raskemaks, ventilaatorid lülituvad töösse järjest kiirema tempoga. Tolm koguneb ka ventilaatorite endi telgede ja laagrite vahele ja see kõik viib mürataseme tõusule. Kui olukord väga ülekäte läinud ei ole, piisab arvuti ja toiteploki sisemuse puhastamisest, raskematel juhtudel võib osutuda vajalikuks ka ventilaatorite õlitamine või isegi vahetus.

Tundide kaupa kasutaja peale urisev arvuti võib oma peremehel õhtuks kõrvad korralikult pilli lööma panna. Samas ? edasi-tagasi käik remondimeeste juurde kulutab raha ning veelgi rohkem aega. Rutem saab asjaga hakkama, kui ise oma tööriist seestpoolt puhtaks klattida. Voolujuhe masina tagant maha, kaas lahti, tolmuimeja otsaga suurem tolm välja. Järgnevalt tuleks eraldi tegeleda juba nimetatud ventilaatoritega, mida arvutis on tavaliselt vähemalt kaks.

Suurim mikroskeem, protsessor, nõuab omaette jahutust ning sellel olevat ventilaatorit tuleb ka aeg-ajalt spetsiaalselt puhastada. Selle üritusega saab lihtsamal juhul hakkama tolmuimeja otsikuga.

Kui protsessori jahutus pärast tolmust puhastamist veel undab, võib proovida seda õlitada. Lähemal vaatlusel peaks olema näha, kuidas protsessori ventilaator kastist välja käib. Kui te sellega hakkama saate (vastasel korral aitavad spetsialistid), on lihtne sinna altpoolt paar õlitilka võlli vahele lisada. Kui seegi ei aita, on ventilaatori laager tolmu tõttu juba liialt kulunud. Sel juhul tuleb vana jahutuskomplekt näidisena kaasa võtta ning minna poodi uut ostma.

Ka teistel mikroskeemidel ? näiteks videoprotsessoril ? võib olla oma jahutusventilaator. Need on tavaliselt väikesed, müra ei tekita, kuid üldises puhastuses ei maksa neid unustada.

Teine põhiline müraallikaks muutuv ventilaator paikneb arvuti toiteblokis. See asub eraldi metallkarbiga arvuti korpuses. Lahti käib see tavaliselt nelja kruviga arvuti tagaküljelt, järgmised neli kruvi avavad toiteploki kaane. Pärast sealt tolmuimejaga paksemate tolmurullide kokkukogumist võib näha, et sealne ventilaator on kinnitatud toiteplokki taas nelja kruviga, mis avada tuleb, kui ventilaatorit õlitada soovitakse.

Juhul kui toiteploki tekitatav müra ei vähene, on jälle viga tolmu poolt läbi kulutatud ventilaatori laagreis ning taas tuleb toiteplokk arvutist välja muukida (puhastamisel ei tasu juhtmeotsi lahti ühendada, sest need on üks tõsine Gordioni sõlm) ja minna selle näidisega poodi uue ja parema järele.

Tõepoolest, ventilaatorist odavam võib olla uus toiteplokk koos ventilaatoriga ja teatud juhtumeil on rentaabel osta terve uus arvutikorpus koos toiteploki ja kõige juurdekuuluvaga, nii et tegelikult tasub regulaarne arvuti sisemuse puhastamine ära, sest see säästab ventilaatoreid.

Uue arvuti (või mingil põhjusel vanale arvutile uue korpuse) hankimisel tasub meeles pidada, et suurem korpus vajab vähem sundjahutust ning seetõttu koormab ka vähem ventilaatoreid ning on vaiksem. Enamik toiteplokke on praegu varustatud markeeringutega low noise, brushless, silent või muu selline. Praktikas on nende kvaliteet siiski erinev ? kui ise katsetada ei viitsi, küsige nõu teistelt.

Kui peaks osutuma vajalikuks olemasolevale arvutile uusi ventilaatoreid lisada, siis tasub arvestada, et suuremad (80 mm) tuulutajad on vaiksemad ja stabiilsemad võrreldes sama jõudlusega väiksemate variantidega.

Veelgi vaiksema arvuti saab, kui sinna sisse müraisolatsioon paigutada või vahetada kõvaketas välja vaikselt toimiva margi vastu. Saadaval olevat isegi hoopis ilma tuulutuseta töötavaid toiteplokke.