Esmaabikoolituse eest peab hoolitsema tööandja

Kiirabiarstina ja esmaabikoolitajana teab dr.Mare Liiger, et harimatusest tehakse palju jaburusi- näiteks hoitakse minestanud inimene vägisi istuli asendis, nii et aju ei saa hapnikku ja tekib pöördumatu ajukahjustus.

Enamus 16-30 aastasi on kasvanud üles teadmisega, et kui õnnetus juhtub, ei pea ise midagi tegema? selleks on päästeamet ja kiirabi. Ja olemegi olukorras, kus kiirabi kutsutakse välja, kui on millimeetrine haav, mida peab luubiga otsima, tõdeb Mare Liiger. Vale või puuduliku esmaabi tagajärjel suremuse suhtarvu poolest on Eesti Euroopas esikohal st. paljud, kes võiksid ellu jääda mujal, surevad Eestis, sest meie inimeste esmaabi andmise oskus on väga puudulik või täiesti olematu.

Ükskõik, kui hästi tegutseb kiirabi, kannatanu elu on esimestel minutitel kõrvalseisja kätes. Esimeste minutite tegematajätmisi ei saa kiirabi hiljem muuta. Eesti on läinud üle euroopalikule päästmissüsteemile, mis tähendab, et inimene ei oota kiirabi saabumist enne seitset minutit. Esimene abi tuleb kannatanule osutada juba enne kiirabi saabumist. See omakorda eeldab inimeste head ettevalmistust, mis peaks algama juba lasteaias, koolis ja jätkuma töökohas. Kui varem oli esmaabiõpe tasuta ja kohustuslik, siis koos Eesti Vabariigi tulekuga kadus tsiviilkaitse ja valdav osa täiskasvanuid ei oska kriisisituatsioonis õieti käituda. Lisaks esmaabivahendite muretsemisele peab tööandja hoolitsema selle eest, et kriisisituatsioonis oskaksid töötajad neid vahendeid õieti kasutada.