Tallinn turistide jahil

Tallinnasse selle ja järgmise aasta jooksul juurde rajatavad kümned ja sajad uued hotellikohad on muuhulgas kindlasti ka investorite sõnum linnale. Sõnum sellest, et Tallinna turismisektori viimaste aastate areng annab põhjust optimismiks. Samas sõnum ka sellest, et linnalt oodatakse samalaadse, aktiivsesse arengusse suunatud panustamise jätkamist.

Loomulikult soovib võõrasse linna saabuv turist, et teda ootaksid uute elamuste paremaks nautimiseks ees kvaliteetne elukeskkond, meeldiv teenindus ning turvaline ümbrus. Kui turvalisus on tänases Eestis enamalt jaolt riigi vastutusala ning kohalik omavalitsus saab siin olla pigem kaasaaitaja, siis arenenud infrastruktuuri ja turismiteenustest informeerimisel on peamine vastutus igal juhul linna kanda.

Üle oma varju hüpata ei saa ning seetõttu saab tulemusi tuua vaid olemasolevate vahendite võimalikult tark investeerimine. Ei ole saladuseks, et lõviosa meie külalistest tuleb lahetagusest Soomest ? samas ei ole mõeldav panustada vaid ühele kaardile. Seda eriti olukorras, kus keskmine soomlane kulutab Eestit külastades oluliselt vähem nii rootslasest kui venelasest, ameeriklasest rääkimata.

Tallinn on viimasel paaril-kolmel aastal asunud end oluliselt aktiivsemalt tutvustama välisturgudel, seda eriti valitud neljal sihtturul ? lisaks Soomele ka naaberriikides Rootsis, Venemaal ja Lätis. Statistika ja analüüs näitab, et külastajate arv neist riikidest on tõusnud. Samuti on just sihtturgudelt lisandumas hulgaliselt neid, kes oma reisisihiks valivad Tallinna juba mitmendat korda.

Lisaks neljale naabermaale, kus investeeringud enese reklaamimisele suuremad, otsib Tallinn endale uusi sõpru ka mujalt. Kohalolek tähtsamatel turismimessidel ja välisajakirjanike vastuvõtmine on muutunud iseenesestmõistetavaks. Ainuüksi sel aastal on võõrustatud sadakonda välisajakirjanikku, kelle hulgas nii Hollandi kui Jaapani, Taani kui Hong Kongi turismipressi esindajad. Just taolisest külalislahkusest sündivatest reisikirjadest ja reisisoovitustest leiame uusi sõpru oluliselt kaugemal kui vaid lähinaabrite juurest.

Selge on see, et iga potentsiaalse külaliseni me oma reklaamiga jõuda ei suuda ning ega igaüks ka reklaamsõnumite järgi oma reisiplaane sea. Seega peab just see, mida juba Tallinnas käinu endaga kodumaale kaasa viib, olema väärt sõpradele soovitamist ning ka ise tagasi pöördumist. Külalislahkuse Tallinna visiitkaardiks muutumine saab olla vaid suure ühistöö tulemus, kus linnal on turismikorraldajate ja teenindajate, aga ka lihtsalt iga linlase kõrval oma vastutus kanda.

Tallinna kesklinn areneb ? uued teed ja hooned on viimaste aastate kindel märksõna, millest ka külalised saavad osa. Lisaks üldisele arengule vajab turist kindlasti ka talle spetsiifilisemaid teenuseid.

Suveks valminud uus avaram turismiinfopunkt andis ainuüksi juulikuus hüva nõu 45 000 Tallinna-avastajale. Turistidele suunatud TallinnCardi ? linnas liiklemiseks ning kultuuriobjektide külastamiseks mõeldud "universaalpileti" ? kasutajaid oli sel suvel võrreldes aasta varasemaga koguni 58% rohkem.

Tänases kiiresti muutuvas maailmas mõtlevad ka "vanad head" turismisihtkohad pidevalt uutele üritustele ja atraktsioonidele, millega paljunäinud uudistajaid üllatada.

Ka meil ei piisa pelgalt ühest suurepäraselt õnnestunud maailma tippnime kontserdist või populaarsest suvisest rahvapeost. Juurde on vaja suuri ideid koos põhjalikult läbi mõeldud majandusplaaniga ? olgu tegemist regiooni uhkeima tivoli või multifunktsionaalse tuhandetel ruutmeetritel laiuva kultuuri- ja vabaajakeskusega või hoopis mõne seni kõlamata ideega. Siin saab linn olla partneriks, abistajaks ? on ju mängus nii arendaja, linna kui ka iga üksiku linnakodaniku huvid.

Meie sõnum täna turismisektorisse investeerivatele ettevõtjatele on lihtne ? usume, et meie koostöö tulemusena saabub Tallinna külalisi vaid juurde ning tahame nende vastuvõtuks olla alati valmis.