Pikaajalised partnerid aitavad logistikas probleeme vältida

ASi Rautakesko logistikajuht Indrek Reismann rääkis, et maandab logistikateenust sisse ostes võimalikke tekkivaid probleeme sellega, et firma kasutab pikaajalisi koostööpartnereid. ?Probleeme tuli koostöös ette siis, kui alles alustasime teenuste kasutamist, sest siis ei teadnud ise teenusepakkujale vajalikku infot anda, nemad omakorda aga ei tundnud meid,? selgitas Reismann. Näiteks on Rautakesko juriidiline aadress Tähetorni tänaval, kus asub üks nende kauplusi. Tellitud tarne pidi aga kauba viima näiteks Lasnamäel asuvasse kauplusse või siis hoopis Pärnusse, kuid jõudis siiski Tähetorni poe juurde. Hetkel ostab Rautakesko sisse transporti, ekspedeerimist, tollivormistuse teenust ja rendib tõstukeid. Kaootiline teenuse kasutamine ongi põhjuseks, miks Reismanni arvates logistikas probleemid ja arusaamatused tulevad. Samas on tema sõnul pikemaajalisi lepinguid sõlmides ka paremad tingimused hindade kokku leppimiseks. ?Ka on teenuste sisseostmise rutiiniks muutumine aidanud oma töötajate aega ja ressurssi kokku hoida,? lisas Reismann.

OÜ Jaotuskeskus turundusdirektor Tauno Tuisu sõnul tekitavad logistikateenust sisse ostes probleeme, kui kliendid panevad liiga suure energia endiselt teadvustavale tööle ehk nad ei mõista, et logistikateenuse pakkuja pole mitte liigkasuvõtja, vaid püüab luua võimalused, kuidas logistikateenuse sisseostja saaks paremini teenindada omi kliente. Samas ei saa teenusepakkuja mõnikord aru sisseostja vajadustest ja teeb oletusi ostja soovide kohta, sest teenuse ostja poolt edastatavad algandmed, on puudulikud või puuduvad üldse.

Kui aga kliendi poolt vaadata, tekitab Tuisu sõnul probleeme arvamus, et kõik, mis on ise tehtud, on tehtud kõige paremini-efektiivsemini. Sageli on ka ettevõtete innovaatilisus väike ja puudub juhtkonna toetus.

Logistikateenuse sisseostmise õnnestumist pärsib ka hirm ebaõnnestumise ees ja ostja juhtkonna teadmatus teenuse sisseostmisest saadavate kasude kohta. ?Kohati ei suudeta pakkujale edastata korrektseid algandmeid, leping tehakse liiga pikk ja keerukas ning tihti jäävad kokkuleppimata peamised näitajad, millega teenustekvaliteeti mõõdetakse,? lisas Tuisk. ?Lisaks soovib klient teenuse pakkujalt samaaegselt nii madalat teenuse hinda kui võimalik ja ühes sellega paindlikku ja kõrgtasemelist teenusekvaliteeti. Paraku on aga kvaliteetne teenus kulukas.? Teenuse ostmise käigus pidurdab koostööd aga halb infovahetus, sest ostja pole määranud volitatud isikut, kes suhtleks pakkujaga.

Teenuse sisseostmise võimalikult sujuvaks muutmiseks on Tuisu sõnul kõige tähtsam kohe alguses, teenuse ostu-müügi ehk läbirääkimiste faasis leida ja kokku leppida ühishuvid. ?Tuleb selgeks teha, millises olukorras on ostja täna ja mida ta ootab uuelt partnerilt, samas peab teenuse pakkuja endale teadvustama, millised on tema võimalused rahuldada ostja vajadused lühiajalises perspektiivis ja ka pikemaajalises perspektiivis.

Võtmeroll on ühiste eesmärkide seadmisel ja konkreetse tegevusplaani koostamisel iga eelpool kirjeldatud faasi kohta,? selgitas Tuisk. ?Tuleb ära määrata ajaliselt ja tegevuste lõikes vastutajad, seda nii ostja kui müüja poolt, vajalikud on motiveeritud töögruppide olemasolu, kes saavad regulaarselt kokku ja analüüsivad sooritatud tegevusi.?

Logistikaturu ja -teenuste arenguga on ka probleemid muutunud. ?Ühelt poolt on teenusepakkujate arv ja tase kasvanud. Teisalt on kliendid hakanud aru saama, et isetegemine pole enam kõige mugavam ja soovitakse rohkem keskenduda ettevõtte põhitegevustele ? tootmisele ja/või müümisele. Selleks levib ja leiab üha suuremat toetuspinda terviklike logistikalahenduste sisseostmine,? lisas Tuisk.