Kingitus reformi ülekohtu heastamiseks

Ajakirjandusel on tänuväärne roll ühiskonna valvekoerana, kuid kahjuks juhtub asjaliku kriitika sekka ka tühja klähvimist.

12. novembri Äripäev kirjutas Vene Kultuurikeskuse renoveerimistöödest artikli (vt - Võimu hind on Vene Kultuurikeskus), milles ajakirjanik käsitles Tallinna võimuliidu koostööd pealinna ühe arhitektuurimälestise korrastamisel vandenõuna, kus poliitilised spekulatsioonid põimuvad artikli autori fantaasiaga.

Tegelikkus on märksa lihtsam - Tallinna linn alustas 2002. aastal Vene Kultuurikeskuse ulatuslikku renoveerimist, et peatada oma ajastu märgina säilinud ainulaadse hoone lagunemine. Meelevaldne on lehe väide, et Vene Kultuurikeskust juhib keskerakondlik nõukogu. Nõukogu on moodustanud Keskerakonna ja Reformierakonna liit, kuhu kuuluvad ka mõlema erakonna esindajad. Hoone remondi sidumine poliitikaga sobiks ehk unenägude seletamise käsiraamatusse.

13. novembri Äripäeva juhtkiri ?Väljast sotsiaalmaja, seest Merko Ehituse äriplaan? paneb edasi samas vaimus. Ainult erakordselt suure üldistusjõuga on võimalik jõuda artiklis esitatud järelduseni, et sundüürnikele ja noortele peredele mõeldud elamute rajamine Saviliivale tähendab Tallinna elamuehitusprogrammi ?5000 eluaset Tallinnasse? läbikukkumist.

Tõsiasi on, et Saviliiva rajooni saavad sundüürnikud ja noored pered endale võimaluse turuhinnast soodsamalt eluaseme soetada. Kui leht leiab, et tegu on kingitusega, siis sellega võib ühe reservatsiooniga nõustuda - see nn kingitus hüvitab tegelikult inimestele omandireformiga tehtud ülekohtu ning kingituse vastuvõtjad ei esita seejärel enam pretensioone omavalitsusele ega riigile.

Äripäevas Saviliiva projekti võrdlemine sundüürnikele Versailles`i lossi ostupakkumisega on sundüürnikele samamoodi solvav, kui oleks ilkuda teemal, et enamikule Äripäeva lugejatele pole kättesaadav näiteks prantsuskeelne kvaliteetväljaanne Le Monde.

Tallinn andis 2002. aastal üürile 816 eluruumi, tänavu kümne esimese kuuga on üürile antud veel 458 eluruumi. Tuleval aastal jätkab linnavõim korterijärjekorras olevatele inimestele eluasemete ehitamist. Kavas on Alasi tn 4 ümberehitus, kokku 16 korterit; Alasi tn 6 ümberehitus, kokku 20 korterit; Männiku tee 96/Pihlaka tn 1 elamus 83 korterit pluss konstaablipunkt ja noorte huvikeskuse ruumid ca 190 m2. Kokku on korterite pindala 3218 m2.

Lisaks ehitatakse Männiku tee 98 elamus 65 korterit, kokku korterite pindala 2838 m2; Akadeemia tee 34 rekonstrueerimine, umbes 110 korterit (projekteerimine on pooleli); Uus-Maleva tn 10 ümberehitus, umbes 130 korterit (projekteerimine on samuti pooleli); Iru hooldekodu territoorium, umbes 75 korterit (alustatakse projekteerimist).

Loomulikult sõltub nimetatud kavade elluviimine osaliselt riigiga maaprobleemi lahendamisest, kuid täiesti alusetu on juhtkirjas esitatud väide Tallinna elamuehitusprogrammi läbikukkumisest.

Autor: Allan Alaküla