Tootmistöötaja kohta tuleb 1,5 muidujuhti

ELi maades juhivad muutusi tööturul tööministeeriumid või töö- ja sotsiaalministeeriumid. Euroopa mõistes on selle valdkonna prioriteetideks majanduse konkurentsivõime tõstmine, töö tootlikkuse suurendamine, tööturu paindlikkuse ja inimkapitali arendamine ning tööhõive parandamine. Eestis aga haldab tööturuvaldkonda sotsiaalministeerium, mis on algusest peale jõuliselt tegelnud üldise sotsiaalpoliitikaga.

Nüüd tundub, et kitsalt sotsiaalsfääri juhtimise ja sotsiaalabi suunitlusega raha jagamise süsteemi käivitamise periood on ministeeriumi haldusalas ümber saamas. Oleks äärmiselt vajalik, et muutuste juhtimine tööjõuturul ja tegelemine 600 000 töötegija riigipoolse konkurentsivõime tõstmisega saaks ühe ministeeriumi prioriteediks. Muutuste juhtimisega tööturul on võimalik lahendada ka sotsiaalküsimusi, majanduskasv võimaldaks suurendada sotsiaaltoetusi ja pensioniraha, töökohti lisanduks ka väiksema konkurentsivõimega inimestele.

Eesti tööturg on peale majanduse restruktureerimist paigast ära, tööpuuduse kõrval on sama suur kvalifitseeritud tööjõu puuduse probleem. On ju tore, kui Riigikogu spiikri sekretäri ametikohale kandideerib 123 soovijat, Brüsselisse euroametnikuks soovib 700 noort ja BLRT Grupi marketingimänedžeriks 37 noort spetsialisti. Aga kust leida konstruktoreid, tehnolooge ja ideegeneraatoreid, kes suudaksid tegelda maailmatasemel tootearendusega, et luua uusi hästitasustatud töökohti? Puudus on isegi korralikest remondilukseppadest, uue tehnika seadistajatest ja operaatoritest, keevitajatest, katelseppadest. Ainuüksi meie ettevõtte järgmise aasta tellimuste portfell eeldaks 200 kõrge kvalifikatsiooniga töölise ja spetsialisti täiendavat töölevõtmist. Kümmekond me Eestist leiame. Ja see on ka kõik.

Praegune noorte koolituse erialade struktuur ja tase ei kindlusta riigi majanduse jätkusuutlikku arengut, rääkimata kõrgtehnoloogiast ja teadusmahukast tootmisest. Eesti kõrgkoolides õpib praegu ligikaudu 50 000 noort, neist neljandik finantsjuhtimist ja marketingi. Eesti kutseõppeasutustes õpib 29 000 noort. See tähendab, et ühe tootmistöötaja kohta koolitatakse Eestis 1,5 marketingi ja muidujuhti. Aga Eesti tootmisettevõtete kaadrivajadus on absoluutselt vastupidine: ühe juhtivtöötaja ja spetsialisti kohta on täna ja ka homme vaja vähemalt viis kuni seitse, tootlikkuse konkurentsivõime tõstmiseks 11?15 korralikku töömeest. Selle asemel suleti Tallinnas sel aastal jälle kaks kutseõppeasutust: Kopli Ehituskool ja Kristiine Teeninduskool. Tallinna linn võttis Kopli kooli oma valdusse ja osaliselt jätkub seal noorte kutseõpe. Aga Kristiine spetsiaalselt kutseõppe jaoks ehitatud koolituskompleks ootab kinnisvaraarendajaid, kuuldavasti jalgpalliga seotuid. Aga kes peaks vastutama andmete süstematiseerimise, haldamise ja muutuste juhtimise eest Eesti tööturul? Ilmselt ei saa selleks olla uurimisasutus, konsultatsioonifirma, pank ega kõrgkool. Ikka jõuame tõdemuseni, et selleks saab olla ministeerium, millel on informatsioonibaas, piirkondlik täitevaparaat, riigivalitsemise prioriteetide seadmise õigus ja raha.

Miks ei võiks selleks institutsiooniks olla Eesti Vabariigi Töö- ja Sotsiaalministeerium, mille prioriteediks saab muutuste juhtimine Eesti tööturul? Ka sotsiaalpartnerid ? tööandjate ja töösturite organisatsioonid ja aü ? vajaksid suurema otsustusõigusega partnerit.

Meie ettevõte ehitab praegu kolme uut laeva kogumaksumusega ligi 200 mln kr oma Leedu Klaipeda tehases, ühte neist Eesti firma PKLi tellimusel. Ligikaudu 30 mln kr makse laekub Leedu riigile ja Klaipeda linnale. (Muuseas, vist selline summa jääb puudu Eesti Päästeameti järgmise aasta eelarves.) Sellega anname oma väikese osa Leedu selle aasta suurde majanduskasvu.

Loomulikult tahtnuks me need laevad valmis ehitada Tallinnas ja maksta maksud Eestis. Ainult me ei tea, kelle poole Eestis selle küsimuse lahendamiseks pöörduda. Aga Leedus küsib riigiametnik ise: mis me saaksime teie abistamiseks teha, et te ka järgmisel aastal jätkaksite oma laevaehitusprogrammi Klaipedas ja täidaksite Leedu riigikassat? Leedu peaminister tuli Vilniusest kohale, kui Eesti tellija ja Eesti ehitaja Klaipedas laeva kiilupanekut läbi viisid. Väheke uhke ja natuke häbi oli.