ELi abi jagagu erafirmad

Euroopa Liidu abirahade edukamaks ammutamiseks tasuks Eestis anda ELi struktuurifondide juhtimisüksuste sisuline töö erakätesse ehk pankadele, ülikoolidele, instituutidele või nõustamisfirmadele. Nii on võimalik tekitada konkurentsi ja saada loodetavasti rohkem ning paremaid projekte, mille hulgast on siis võimalik Eesti riigil ja Euroopa Liidul valida parimaid.

Erasektori, eriti pankade, kompetentsi ärakasutamine võimaldab parandada projektide valikut, juhtimist ning finantskontrolli. Tulemusena võiks Eesti saada struktuurifondidest maksimaalselt võimaliku rahasumma ja suuremast projektide arvust tulenevalt panna see raha sinna, kus sellest Eesti arengule rohkem kasu on. EAS ja PRIA võiks täita programmide juhtimis- ja makseüksuste rolli, delegeerides lepingute alusel praktilise tegevuse pankadele, ülikoolidele, instituutidele või nõustamisfirmadele.

Juhtimisüksustele võiks jääda ka rakendusüksuse poolt edastatud projektide (poliitiline) lõppvalik, struktuurfondide raha kasutamisega seotud poliitika väljatöötamine ja selle rakendamiseks vajalike eelnõude ettevalmistamine. Samuti võiks EASi ja PRIA ülesanne olla rakendusüksustele Riigikogu, valitsuse ja ministeeriumi poolse struktuurfondidega seonduva poliitilise tellimuse jooksev vahendamise ning rakendusüksuste tegevuse kontroll.

Riigil on olemas kogemus koostööst pankadega projektfinantseerimise põhimõttel eelarvest põllumeestele sooduslaenude andmisel. Süsteem on toiminud ilma suuremate tõrgeteta. Pankade puhul on projektide valiku ja kontrolli süsteemid juba piisavalt välja ja sisse töötatud. Loomulikult on vajalik kohandada riigi poolseid kontrollisüsteeme vastavalt muutuvatele suhetele. Üldine projektide kvaliteet ja rahastamisdistsipliin peaks aga oluliselt paranema, kuna tänasele poliitilisele ja riigikontrolli poolsele kontrollile lisanduks pankadele rakendatav üldine regulatsioon, sisekontroll ning hea tava.

Arvan et olemasolevaid seadusi muutmata on riigihangete seaduse raames võimalik EASi, PRIA või teiste juhtimis- ja makseüksuste struktuurifondidega seonduv praktiline tegevus erakapitalile üle anda. Küllap oleks sellest huvitatud ka erakapital. Pankade jt jaoks on tegemist prestiižika tegevusega. Konkurentsi korral tuleb ka teenuse hinna ja väärtuse suhe hea.

Kaasnev kasu rakendusüksuste erastamisest võiks olla riigieelarve püsikulude vähendamine. Struktuurifondidega seotud tegevuse maht võib nii aasta kestel kui erinevatel aastatel oluliselt kõikuda. Tellides enamuse seonduvast tööst väljastpoolt avalikku sektorit on võimalik hoida ametnikke arv madal, kuid haldussuutlikkus piisaval tasemel.

ELi seadusandlus ei piira struktuurifondidest rahastatavate projektide juhtimise, maksete haldamise ning finantskontrolli ja aruandluse korraldamise üleandmist erasektorile. Oluline on siin asjaolu et ELi ees jääb vastutajaks nii planeerimise, projektide valiku, kontrolli kui ka aruandluse eest liikmesriik. Olulised eksimused projektide haldamisel võivad kaasa tuua liikmesriigi kohustuse struktuurifondidest saadu tagastada, ka ei aita projektide halva juhtimise näited kaasa järgmistele projektidele toetuse saamisel.

Õigete projektide leidmine, valik, argumenteerimine ja dokumenteerimine ei jää niivõrd tahtmise kui oskuste ja kompetentsi kännu taha. Väikeriigis on vajaliku kompetentsi koondamine uue või ühekordse ülesande lahendamiseks oluliselt raskem, kui see on likviidsema tööjõuturuga riikides. Seega on tähtis saavutada erasektoris ja avalikus sektoris leiduva projektide ettevalmistamise ja nende juhtimise kompetentsi maksimaalne kaasamine ja koormamine.

Struktuurifondide kaasabil rahastatavate programmide haldamine eeldab teineteisest sõltumatute juhtimisüksuste ja makseüksuste määramist liikmesriigi poolt. Enamlevinud praktika vanades liikmesriikides on selline, et projektijuhtimise ja makseüksusteks määratakse ministeeriumi või regioonivalitsuse osakond või allasutus.

Programmi juhtimisüksus ja makseüksus võivad delegeerida oma ülesannete praktilise täitmise ühele või mitmele era-, riigi või omavalitsuse rakendusüksusele. Juhtimisüksuste poolt üleantav töö võiks olla projektide ettevalmistuse nõustamine, konkureerivate projektide kogumine, projektide hindamine, lõppvaliku tegijale ettepanekute vormistus, aruannete koostamine. Makseüksuste üleantav töö võiks olla projekti rahastamise korraldamine, finantskontroll ning rahastajatele aruannete koostamine.

Eestis on projektide nõustamise, hindamise, rahastamise ja kontrolliga seonduv kompetents koondunud pankadesse. Pank on Eestis hästi positsioneeritud korraldamaks struktuurifondide ja Eesti riigi kõrval ka teiste võimalike kasusaajate ? omavalitsuste ja erasektori poolset kaasfinantseerimist.