Majanduskasvu veab tarbimine

Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis statistikaameti esialgsetel hinnangutel 4,3 % võrra. Kasv oli veidi nõrgem kui analüütikud ootasid.

Seni on peamine kasvuvedaja olnud kodumaine tarbimine. Madalamad intressid on inimesi meelitanud rohkem tarbima ja endale eluasemelaene võtma. Mida suuremaks muutub aga elanike laenukoormus, seda koomamale tarbimine hakkab tarbimine tulevikus tõmbuma.

Aasta kokkuvõttes ootavad analüütikud majanduskasvu pea samal tasemel kus see oli kolmandas kvartalis. Eesti Pank ja Eesti Ühispank prognoosivad majanduskasvuks 4,4%. Rahandusministeerium ja Sampo Pank ootavad kasvuks 4,5%. Veidi tagasihoidlikum prognoos on Hansabank Marketsil, mis ootab 4,2%st kasvu.

Muret tekitab see, et jätkuvalt ei suuda ekspordi kasv impordi kasvul kannul püsida. Väliskaubanduse puudujääk kolmandas kvartalis suurenes kuna eksport kasvas kümnendiku võrra, import aga 13 protsendi võrra. Kokku ületas import ekspordi kvartalis enam kui seitsme miljardi krooniga. Hansabank Markets kirjutas Baltikumi majandusülevaates, et keskmiselt vaesemate sissetulekute kasv toob kaasa impordimahtude veelgi suurema tõusu, kuna hinnatundlikumad tarbijad eelistavad odavamat importkaupa.

Impordi kasvu kiirenemist toetab hetkel ka euro (seega ka krooni) tugevnemine dollari vastu, mistõttu dollarite eest ostetavad kaubad muutuvad odavamaks. Teiselt poolt halvendab tugev euro firmade ekspordivõimet.