• OMX Baltic0,01%275,52
  • OMX Riga−0,76%883,72
  • OMX Tallinn−0,04%1 744,89
  • OMX Vilnius0,22%1 044,85
  • S&P 500−0,02%5 841,47
  • DOW 300,37%43 239,05
  • Nasdaq 0,04%18 373,61
  • FTSE 100−0,39%8 352,45
  • Nikkei 2250,18%38 981,75
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,41
  • OMX Baltic0,01%275,52
  • OMX Riga−0,76%883,72
  • OMX Tallinn−0,04%1 744,89
  • OMX Vilnius0,22%1 044,85
  • S&P 500−0,02%5 841,47
  • DOW 300,37%43 239,05
  • Nasdaq 0,04%18 373,61
  • FTSE 100−0,39%8 352,45
  • Nikkei 2250,18%38 981,75
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,41
  • 15.12.03, 12:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aasias suur nõudlus ?veitsi luksuskellade järele

?veitsi investeerimispanga Pictet analüütikud on avastanud selge seose Aasia kogutoodangu kasvu ja börsitõusu ning luksuskellade müügi vahel.
Maailmas toodetud kelladest umbes kolmandik läheb Aasiasse, kusjuures luksuskelladest koguni pool või üle selle. Keskmine ?veitsis valmistatud luksuskella hind on 90-ndate aastate algusest peale kahekordistud, osaliselt on seda soodustanud suur nõudlus Aasias, kirjutab Dagens Industri.
Ühest küljest näitab Aasias suurt nõudlust luksuskellade järele teatud rahvastikugruppide sotsiaalse staatuse tõus. Kuid teisest küljest ka majanduse üldine seis. Sel aastal, kui majandusel ei lähe väga hästi, kahaneb luksuskellade müük 5%, kuid Pictet prognoosib, et tuleval aastal saavutab see taas pikaajalise viieprotsendilise aastakasvu.
Ainuüksi Jaapanis müüvad tuntud ?veitsi kellafirmad oma tooteid aastas 15,5 miljardi krooni eest, kuid Pictet` hinnangul on müük jaapanlastele 20-30% suurem, kui sisse arvata jaapani turistide välismaal ostetud kellad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.24, 14:46
Kulla hind näitab, et rahasüsteemis on midagi väga korrast ära
Riigivõlakirjad ja kuld on aastakümneid konkureerinud „turvaliseima“ vara tiitli pärast. Miks on võlakirjad praegu kullale selgelt alla jäämas ning mida näitab see raha- ja finantssüsteemi tervise ja tuleviku kohta?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele