Arvutikaupade soetamise buum jätkub ka 2004

Infotehnoloogiasektor pakub lähiajal huvitavaid arenguid: Eestis kavandab riik IT-arendustööde kulude ühtset planeerimist, mis tagaks valdkonna strateegiliste eesmärkide elluviimise. Leedus plaanitakse eraisikutele IT-kaupade ostmiseks kulutatud raha pealt tulumaksu tagastamist, mujal maailmas toimub endiselt suur võidujooks traadita ja digitaalsete toodete väljaarendamiseks.

Avalikus sektoris pannakse üha enam IT-infrastruktuuri arendamise kõrval rõhku reaalselt toimivate elektrooniliste rakenduste arendamisele, mis aitaks maksumaksjal veelgi kiiremini oma igapäevaseid kohustusi riigi ees täita. Riigi kohustus on ka luua ettevõtjatele selline õiguslik tegevuskeskkond, mis ergutaks firmasid reaalaja-teenuseid juurutama. Eestil on käegakatsutav võimalus jõuda paari aastaga kiirete püsiühenduste arvult Euroopa Liidu kolme juhtiva riigi hulka.

Eratarbija kasutab seejuures kogu majalaenust üle jääva palga ja tarbimislaenud uuema tehnika soetamiseks ? näiteks vahetab oma koduarvuti välja uuema ja suurema ekraaniga mudeli vastu. Rääkides Euroopa suurtootjate juhtidega, tuleb välja, et peamine tarbimisbuum koondub printimisseadmete, digifoto- ja koduses internetiühenduses kasutatavate toodete ümber. Peamine küsimus on tarbija harimine.

2003. aasta on olnud arvutikaupade turul odavnemise aasta. Üldine trend võrreldes eelmise aastaga on see, et müügikogused kasvasid kordades ja hinnad langesid 20?60%. Lõppema hakkav aasta näitab mitmete seadmete ja tehnoloogiate jõulist asendumist teistega. Meie tootejuhid kinnitavad, et sülearvutist on saanud tõeline kõrgpilotaaž infotehnoloogia alal. Põseks see, et arvutikasutajate janu mobiilsuse jäle on jäuv ja tootjad pü sellele vastu tulla. Nii näeks on IBMi süutitel sees liikumisandur, mis arvuti kukkudes seab kõetta lugemispea n-örkimisasendisse. Masin peab olema kerge ?ligi kaks kilo, odav ja heade kommunikatsiooniomadustega. Suurt kõetast pole tal vaja, sest andmeid saab talletada ettevõ serveris, samuti on kasutusel erineva mahutavusega USB-mäpulgad (USB memory key).

Sel aastal Inteli juurutatud protsessoritehnoloogia Centrino võimaldab sülearvutil liituda kergesti raadiovõrguga. Samuti kurnab kantavais arvuteis kasutatav protsessor Pentium M vähem akusid, lubades sülearvuti omanikul isegi kuni viis tundi stepslist eemal olla. Samas ei ole suure ekraaniga sülearvutid, mis asendavad Euroopas täielikult lauaarvutit, meil veel väga tahetud. Nõutakse ikka 14tollise kuvariga arvutit. Sülearvuteid oleme tänavu müünud tubli 2,5?3 korda rohkem kui möödunud aastal. Selle toote areng jätkub, samal ajal kui lauaarvuti on juba enam-vähem n-ö valmis ? vaid protsessor kiireneb, monitor uueneb ja lisandub mälu.

Traadita võrgu seadmed arenevad sülearvutitega samas taktis, WiFi on kanna kinnitanud. Andmete liikumise kiirused võrgus on suurenemas, endise standardi 802.11b asemele tuli 802.11g, samas kasutatakse ka esialgu n-ö surnult sündinuks peetud standardit 802.11a. Mõnedes ettevõtetes kaetakse viimase standardiga näiteks nõupidamiste ruumid, sest muidu hakkavad kasutajad üksteist segama. See tähendab, et seadmed peavad võimaldama pääsu eri võrkudesse. Selleks pakuvadki tootjad 802.11abg traadita võrgu juurdepääsupunkte (access point). Kui vaadata GNT Eesti koostööpartnerite arenguplaane, torkab silma võrgulahenduste projektimüügi osakaalu kasv ? terviklahendused koos kvaliteetsete toodetega on turuni??, mis kindlasti kasvab.

Kodukasutajad on hakanud samuti traadita võrgule tähelepanu pöörama, ostetakse koduseid tulemüür-ruutereid, kuhu on integreeritud juurdepääsupunkt. Kui möödunud aasta nähtuseks oli flopiketta kadumine, siis sel aastal toimub sama CD-ROMiga, kuna sellegi järele puudub vajadus. CD-RW kirjutaja on igas standardses arvutikomplektis, kuid kipub asenduma nn combo-seadmega, kus on ühendatud CD-kirjutaja ja DVD-lugeja. Järgmisel aastal on kindlasti oodata DVD-kirjutaja ulatuslikumat ?kolimist? arvutitesse.

Monitoride osas ei ole vedelkristallmonitor (LCD) veel kineskoopmonitorist (CRT) mööda läinud, nende osakaal müügis on vastavalt 45 ja 55 protsenti. Järgmisest aastast on oodata selle suhte pöördumist LCD kasuks. Arvutimänguritele võib olla huvitav, et Samsungilt on tulemas kiire reaktsiooniajaga (12 ms) LCD-monitorid. Samal ajal langevad plasmaekraanide hinnad. Telerihuvilistele toob järgmine aasta LCD-teleri, mis hakkab esialgu ehk asendama köögitelerit. Lisaks saab selle kerge paneeli kaasa võtta ka kaatrile või jahile. Telerivaatajaid hakkab peibutama ka digitaaltelevisioon, mis levib kaabli või vaskpaari vahendusel. Turg hakkab nõudma uusi seadmeid nimega residential gateway, mis teevad selle meediumi jälgimise võimalikuks. Sel aastal täheldasime multimeediaprojektorite odavnemist ja see võib tekitada kodukasutajate suuremat huvi nende vastu, projektoreid kasutatakse kombinatsioonis kodukinoseadmetega. On ju sarnase diagonaaliga plasmaekraan esialgu kallivõitu. Projektorite müük on mullusega võrreldes kasvanud üle kolme korra.

Lõppeva aasta tõeline hitt on olnud digitaalsed kaamerad. Alguses küllaltki kalli läikiva asjakese alanev hind on toonud huvilisi murdu juurde. Hinnatundliku poole pealt on valikut laiendanud nn nimetud tootjad, tuntud kaubamärkide (Sony, Canon) tootjad on hinda langetanud. Kui mullu oli kaamera valdavalt kahemegapikseline, siis sel aastal on normiks kolm megapikselit. Lisaks ka igasugu muud vidinad, näiteks on Hewlett-Packardi Photosmart 945 esimene iseseadistuva välguga digikaamera. Juba suvel võisime tõdeda, et GNT Eesti müüdavate kaamerate keskmine hind on aastaga langenud poole võrra. Lisaks on mitmed tootjad valmistanud korralikud printerid (Hewlett-Packardi Photosmart, Canoni, Epsoni tooted), millega saab kodusel teel fotosid paberile trükkida ilma fotoärisse minemata. Canonil on seade, mis võimaldab trükkida ka CD-toorikutele. Muudest väiksematest arvutikaupadest tasub mainida veebikaameraid, mille müük on hoogustunud eelkõige tänu suhtlustarkvara MSN Messenger aktiivsele kasutusele Eestis.

Hi-Fi kvaliteedile mitte rõhuvate muusikahuviliste jaoks tuleb järgmisel aastal huvitav toode, nimelt USB-mälupulk, mis on varustatud MP3-mängijaga. Tulev aasta saab olema huvitav ka protsessorimaailmas, AMD alustatud 64 biti tehnoloogia võimaldab juba serveritel neid kiireid kiipe kasutada, Microsoft lubas kevadeks aga 64bitist XPd PC kasutajaile. Värviliste laserprinterite müük on kasvanud kolm korda, eriti just odavamate värvilaserprinterite osas. Must-valgete laserprinterite kogused on jäänud samasse suurusjärku. Vertikaalsed lameskannerid võimaldavad kujutist seinalt maha võtta, suureneb huvi ?kõik ühes? seadmete vastu, kus on koos printer, skanner ja koopiamasin.

Tarkvara osas on oluline märkida viirusetõrjetarkvara, näiteks Symanteci toodete nõudluse hüppelist kasvu. Tõuke selleks andis tänavusuvine arvutiviiruste buum. Microsofti toodete juures jätkub trend renditarkvara suunas. IBMi tarkvara on arendatud grupitöö, veebipõhise õppimise suunas. Mängude osas on suund legaalsuse poole. Üha enam maaletoojaid ja ka väljaandjaid on leidnud, et mängude nn lokaliseerimine ? kas või ainult tootega kaasas käivate paberite tõlkimine ? on parim ning argumenteerituim tee originaalmängude eduka müügi suunas.

Mängukonsoolide tootjad valmistuvad vaikselt oluliseks müügikasvuks, suurem tõuge seisab konsoolitootjate siinse nõrga ja mitteametliku esindatuse taga. Küll aga sisenes ametlikult mängukonsoolide turule Nokia oma N-Gage?iga ja ka Microsofti XBOX on pika hoovõtu järel kohe-kohe tulemas. Kui 2002. aasta esimesel poolel müüs GNT Eesti 160 erinevat nimetust arvutimänge, siis 2003. aasta sama number on 300.