Eesti majandus vajab tugevat eestvedajat

Sündmused, mis esmalt meenuvad, on kahtlemata kevadised Riigikogu valimised ning Euroopa Liidu rahvahääletus. Aga samuti on 2003. aasta märksõnad leidlikkus, hoogne ühiskondlik mõttevahetus ning kodanike ja ettevõtjate aktiivsem suhtumine mitmetesse uutesse valitsuse algatustesse.

Selle aasta parim majanduspoliitiline otsus ning ühtlasi aasta olulisim sündmus on kahtlemata rahvahääletusel öeldud ?jah?. Ehkki mitmed ettevõtjad olid oma arenguplaane tehes liitumisega juba ammu arvestanud, sai tänu Eesti rahva enamuse otsusele lõpliku kinnituse lõimumine Euroopa majanduse ja siseturuga ning osasaamine pakutavatest võimalustest, pannes ilusa punkti meie kümneaastasele tööle ja pingutustele ning andes olulist kindlust ja usaldusväärsust meie majandusele. Eesti majanduse areng on jätkunud üsna edukalt. Arvud kõnelevad, et majanduskasv on märksa kiirem meie peamiste kaubanduspartnerite omast ning hinnad tõusevad aeglasemalt kui ELis. Mida enamat võiks veel tahta?

Paljude analüütikute arvates põhineb Eesti majanduskasv ehk liigsuurel määral laenatud välisrahal ning seda ei ole me just kõige otstarbekamal viisil kasutanud. Sellest annab tõepoolest tunnistust meie kurikuulus jooksevkonto defitsiit.

Siiski julgen väita, et käesoleva aasta majandusnäitajad ei anna põhjust häirekella lüüa, kuid ka hõiskamiseks pole põhjust. Ohud majanduse edasisele jätkusuutlikkusele on kahtlemata olemas, sestap on oluline käivitunud arutelu majanduses vajalike muutuste ümber.

Alanud arvamustevahetuses ongi vast olulisim debatt, milliseid muutusi vajab majandus, et edu tulevikus tagada. Ma loodan, et arutelu teadmistel põhinevast majandusest on ergutanud ka ettevõtjaid rohkem pikemas perspektiivis mõtlema. Mõtlema, et Eesti edu tulevikus ei ole pelgalt odava tööjõu eelise ärakasutamine ja allhangete tegemine, vaid vajadus oma toodetega olla konkurentsivõimeline ka tingimustes, kui Eestil ei ole enam odava tööjõu eelist. Odava tööjõuga investorite meelitamine on mitte enam ainult amoraalne, vaid ka lootusetu. Madal peab olema tööjõu maksukoormus, mitte tööjõu elukvaliteet.

Mul on hea meel, et valitsus on selles mõttevahetuses eeskõneleja, mitte pealtvaataja rollis. Oleme algatanud riigi konkurentsivõime tõstmiseks protsessi ?Eesti edu 2014? ja oleme seadnud esmased eesmärgid, mis Eesti järgmisel kümnel aastal peaks saavutama. Võtmeministritest moodustatud konkurentsivõimekomisjoni ülesanne on välja töötada valitsusepoolne kava ja sammud, kuidas Eesti need eesmärgid täidab. Eesti on uue arenguetapi alguses ja vajame julgust vaadata tulevikku ning vastata väljakutsetele. Peame tegema radikaalseid samme muutmaks meie majandust teadmistepõhisemaks. Eesti rahvas on alati olnud leidlik rahvas, avastaja-rahvas. See tähendab, et riik ei tohi hakata inimeste virkust uinutama, meid laisaks tegema, vaid peab ergutama eesti inimese loomingulisust, avastuslikkust.

Uue aasta väljakutse on stardipakkudel mitte komistada ning hakata liikuma mööda kindlat teekaarti, et Eesti edu järgmisel kümnendil tagada. See nõuab kindlakäelisi otsuseid, tugevat liidrirolli ning suunanäitamist. Teeme valitsuses oma parima, et seda pakkuda.

Autor: Juhan Parts