Eesti püsib majandusvabaduse indeksis ülikõrgel kohal

Möödunud nädala lõpus avaldatud Heritage Foundationi ja Wall Street Journali majandusvabaduse indeksis hoidis Eesti oma möödunud aastast kuuendat kohta, jäädes siiski alla 2002. aasta tipptulemusele, mis määras Eesti analüüsitud maailma 155 riigi seas majandusliberaalsuselt 4. kohale.

Indeksi kohaselt on 75 riiki oma majandusvabadust suurendanud, 69 vähendanud ja 11 jäänud samaks. Vaadeldud 155 riigist on 16 riigi majandus täiesti vaba, 55 oma peaaegu vaba, 72 riigi oma põhiliselt mittevaba ning 12 riigis pole mingeid vabadusi.

Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing ütles, et Eesti Euroopa Liidu liikmeks saades kindlasti ei halvenda oma positsioone majandusvabaduse indeksis, sest kui võrrelda praeguste liikmete punktisummasid, siis vahed ei ole nii tohutud. ?Euroopa Liit ei ole vangla,? ütles Kunsing. ?Iirimaa, kes on indeksis Eestist eespool, on hea näide sellest, kuidas ELi liige võib olla majanduslikult piisavalt vaba,? lisas ta.

Lisaks Iirimaale olid Eestist eespool Hongkong, Singapur, Uus-Meremaa ja Luksemburg. Teistest Balti riikidest jagab Leedu koos Belgiaga 22. kohta ja Läti koos Iisraeliga 29. kohta. Põhjamaadest on Taani 8., Rootsi 12., Soome 14.?15., Island 17. ja Norra 28.

Samas ütles endine majandusminister professor Jaak Leimann vastavaldatud raportit kommenteerides, et Eesti hakkab majandusvabaduse indeksis oma positsioone kaotama. Tema sõnul hakkab Eesti seoses liitumisega Euroopa Liiduga tahapoole liikuma. ?Aga see ei ole kindlasti õnnetus, sest ükski majandusteooria ei ütle, et edukaks olemiseks peaks tipus olema,? lisas ta.

Samas hoiatas Leimann, et majandusvabaduse indeksit ei saa vaadata ainult kui edukuse sümbolit, sest see on vaid osa sellest. ?Kui võrrelda Soomet kui maailma kõige konkurentsivõimelisemat riiki ja Eestit kui üht liberaalsema majandusega riiki, siis kumb võidab rohkem? Ma arvan, et Soome,? sõnas ta.

Hansapanga analüütik Maris Lauri jagas arvamust, et Eesti koht indeksis püsib praegusel tasemel. ?Sellises indeksis on liikumine keeruline, sest majanduspoliitikas ei toimu järske muutusi,? ütles ta. ?Seal on väga palju riigist, mitte Euroopa Liidust sõltuvaid komponente,? lisas ta.

Juba 10. korda koostatavas indeksis arvestatakse 50 näitajat 10 põhivaldkonnas: kaubanduspoliitika, riigi tulud ja kulud, riiklikud investeeringud, monetaarpoliitika, kapitalivood ja välisinvesteeringud, pangad ja finantssektor, palgad ja hinnad jms.