Pensionisambad kliendi vaatevinklist

Tore, et Äripäev järjest paremal tasemel kajastab uute pensionisammaste teemat. 14. jaanuari arvamuslugu on igati korralik, aga natuke aktsiariskide poole kaldu ikkagi. Seepärast tahaksin paar mõtet lisada. Mitte ainult kindlustustegelase, vaid ka kliendi vaatevinklist.

Tunnustust väärib sõnum, mille kohaselt soovitatakse klientidel tutvuda suuremat vabadust pakkuvate toodetega. See on trendikas soovitus. Hansapank (HP) teatavasti ei paku (erinevalt teistest turuosalistest) alates 2003 III samba sellist toodet, kus kogumine ja kindlustuskaitse on jäigalt seotud ning läbipaistvus madal. Suure vabaduse ja läbipaistvusega toote leiab nii kindlustuse (garanteeritud intressiga ja investeerimisriskiga) kui vabatahtlike pensionifondide toodete seast.

Investeerimisriskiga kindlustustooted tulid esimest korda aktiivselt turule 1998 ja teist korda 2000. Mõlemale korrale järgnesid negatiivsed arengud aktsiaturgudel ja toodete populaarsuse langus, osade klientide pettumus (lühiajaliste) arengute suhtes. See asjaolu on minu arust enam mõjutanud garanteeritud intressiga toodete populaarsuse tõusu võrreldes ÄP mõttega, mille kohaselt pangad pakuvad eelkõige garanteeritud intressiga kindlustust.

Kumb variant täiendavaks pensionikogumiseks valida? Piirduda garanteeritud intressiga või võtta rohkem riske ja võimalusi? Olen ise nii II kui III samba kliendina püüdnud vaadata mõlemaid sambaid koos, s.t milline on riskiprofiil tervikuna. Kui II samba varadest on 50% aktsiariskidega seotud, siis III sammas võib olla konservatiivsem, kuid tänu maksusoodustusele siiski aastatootlust 6-7% andev. Inimeste riskitaluvus on erinev, mina olen küll pangakliendina kogenud, et III samba variante on tutvustatud selliselt, et oma vajadusele vastava variandi ära tunneksin.

Minu arust saaks ajakirjandus selles valdkonnas veel professionaalsem olla, suunates säästjaid/investeerijaid analüüsima oma pensioniinvesteeringuid tervikuna (kusjuures pensionivarad ei ole ainult II ja III sammas).