Kaubanduskoda ei nõustu kavandatava muudatuse sisu ega põhjendustega. Samuti näeme probleemi selles, kuidas äriseadustiku muutmine toimub.
Vähemusosanike poolt osaühingu sundlõpetamise algatamise õigusega antakse vähem investeerinule rohkem õigusi, kui on suuremal investeerijal. Seatakse ohtu ettevõtete eksistents. Piltlikult öeldes soovitakse nohu ravida giljotineerimisega. Sundlõpetamise nõude alusena nimetatud ?mõjuvad põhjused? on avamata.
Ei selgu, kellele peaks äriühingu tegevuse jätkamine vastuvõetamatu olema. Võib järeldada, et ka juhul, kui osaühing ei ole maksnud dividende, sest kasum on uutesse seadmetesse ja ettevõtte arengusse investeeritud, võib vähemusosanik hakata nõudma selle sundlõpetamist. See küll ei tähenda, et kohus hagi koheselt rahuldaks, kuid paratamatu on äriühingu kulu ja maine kahjustumine. Säte avab tee väljapressimiseks, annab võimaluse asuda nõudma ettevõtte arengule ja eksistentsile kahjulike otsuste vastuvõtmist. Vastus küsimusele, kas on tõenäoline, et ettevõtted võivad sattuda pahatahtlike rünnakute objektiks, on jaatav. See on ülimalt tõenaoline.
Arusaamatuks jääb nõude vajalikkus, eelnõu seletuskirjas seda sisuliselt ei põhjendata. Me ei nõustu vajaduse põhjendamata jätmise ning peitmisega redaktsiooni täpsustuse varju. Mõistlikuks lahenduseks kogu probleemile oleks muudatusettepaneku eelnõust väljajätmine.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.