• OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5001,05%5 772,92
  • DOW 300,88%42 160,66
  • Nasdaq 1,32%18 419,2
  • FTSE 100−0,14%8 172,39
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,91
  • OMX Baltic−0,25%272,29
  • OMX Riga−0,13%872,59
  • OMX Tallinn−0,33%1 736,47
  • OMX Vilnius−0,27%1 050,05
  • S&P 5001,05%5 772,92
  • DOW 300,88%42 160,66
  • Nasdaq 1,32%18 419,2
  • FTSE 100−0,14%8 172,39
  • Nikkei 2251,11%38 474,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%106,91
  • 23.01.04, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti põllumees jääb müües igal juhul kaotajaks

Viimasel ajal on suurenenud ostuhuvi Eesti põllumajandusettevõtete vastu. See on aja märk, et rahameestele on jõudnud kohale põllumajanduse muutumine kasumlikuks tegevuseks ELis.
Pisut kunstlikult on mulle omistatud arvamus, nagu peaksin naiivselt iga niisugust ülesostmist spekuleerimissooviks maaga. Ma pole kunagi arvanud, et tegemist on lihtsalt spekulatiivse kapitaliga. Tõsiasi on aga see, et maaomand on lisaväärtus ja garantii selliseks ostuks. Oletagem, et ettevõttel on 1 000 ha maad ja ta toodab ka 2 000 tonni piima.
Kui praegune hea maahind on 10 000 kr/ha, võib arvata, et mõne aasta pärast on see vähemalt 25 000 kr/ha. Mõne aastaga suureneb üksnes maa väärtust arvestades investeeringu tasuvus 15 miljoni võrra. Kui aga arvestame piimatootmist, siis tänaseks on toorpiimahinnad tõusnud 4 kr/kg eest, samas kui veel mõned kuud tagasi oli see 2,60 kr/kg. Kui võtame omahinnaks 3kr/kg, annab iga tuhat tonni miljon krooni kasumit. Ka on selge, et maa hinna tõusu põhjus on EL viljakas põllumajanduspoliitika.
Siinkohal ei ole küsimus Eesti põllumajandussaaduste kohast EL turul. Eesti kaubakogused on lihtsalt nii väikesed, et raske oleks rääkida mingist suurest ni??ist turul, asja paneb ikkagi paika EL ühine põllumajanduspoliitika, millest tulenevalt on sisuliselt kogu regulatsioonide all olevale kaubale turg tagatud. Oleks naiivne arvata, et firmade ostmisega tuleb suur raha põllumajandusettevõtlusse. Esialgu ju ostetakse firma endistelt omanikelt, kes saavad pika vaeva eest tasu. Alles edaspidised investeeringud tootmise arendamisse näitaksid investeerimist. Seni on paraku näiteid, kus pigem loodetakse pärast ostu kasumile, aga ei paigutata märkimisväärselt lisakapitali tootmisse.
Kurb on, et kümneaastase pika põllumajanduspoliitilise määramatuse tulemusena on väga paljudel Eesti külameestel-omanikel sisuline valik: kas müüa lõhkiinvesteerimise tõttu või müüa viletsusest. Igal juhul jääb neil nägemata nii kasumliku põllumajanduspoliitika aeg kui ka saamata õige hind oma firma eest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 13:28
Profitus laieneb Eestisse: uus lootus innovatiivseks rahastamiseks skeptitsismi keskel
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele