Endine linnaametnik saab pealinna suurpargi golfiväljakute rajamiseks

Pirita Selveri kõrval laiuva Lillepi pargi ligi 30 hektari suurusele alale on äsja valminud detailplaneeringu eskiis, mis näeb ette üheksarajalist golfiväljakut.

Lisaks MTÜ Eesti Golfi Liidu kasuks seatud 36 aastasele hoonestusõigusele on golfiärimehed saanud Lillepi pargis tegutsemiseks ka ülisoodsa hinna ? aastatasu suurus on 1 kroon ruutmeetri kohta ehk üks protsent maa maksustamise hinnast. Täpsemalt, tasu aluseks on sotsiaalmaa maksustamise hind 100 krooni ruutmeetri eest, mitte 630kroonise ruutmeetrihinnaga ärimaa maksustamise määr.

Pirita linnaosavalitsuse põhjendus on see, et golfiradade näol ligi 15 miljoni kroonise rahasüsti saav park säilitatakse koos jooksuradade ja jalutamisvõimalustega avalikuks kasutuseks. Piirdeid väljakule ei tehta. Tegu on eeskätt pargi, mitte äritegevusalaga.

Viimane on ka Eesti Golfi Liidu juhatuse liikme, Tallinna spordi ja noorsooameti peadirektori kohalt mullu koondatud Tarmo Valgepea lemmikväide. ?Golfiväljak on sotsiaalobjekt. Nagu võimlad ja staadionid, kuigi kõikjal võetakse piletiraha,? lausus ta. ?Golf ei ole äri. Sellepärast Euroopa Liit toetabki väga palju golfiväljakute ehtitust, et tegu on nii atraktiivse turismiobjekti kui ka spordiobjektiga.?

Ometi peetakse just golfi üheks väga perspektiivseks ärivaldkonnaks. Väga innukalt on Eestis rajatavatesse golfikeskustesse investeerimas Soome ärimehed. Helsingi börsi kodulehel leidub viimasel ajal mitmeid just Eestisse rajatavate golfikeskuste väärpaberiemissioone. Golfiettevõtete, näiteks nagu Boca Resorts Inc aktsiaid saab osta maailma juhtivatel aktsiaturgudel.

Tarmo Valgepea rääkis, et Lillepi pargi hoonestusõiguse saanud golfiliit on mittetulundusühing. Ühingu kaudu on võimalik taotleda väljakute rajamiseks tagastamatut raha. Näiteks on ka Euroopa golfiorganisatsioonidel olemas eraldi vahendid golfi arengu toetamiseks, kust Lillepi pargi radade projekteerimiseks on abi juba saadetud.

Tulu mitte taotlemise printsiip ei kehti aga ilmtingimata Lillepi väljaku tulevasele operaatorile, tunnistas Valgepea. Viimase leidmiseks korraldab golfiliit pärast detailplaneeringu kehtestamist avaliku konkursi. ?Meie rentnikuks saab see, kes teeb parima pakkumise,? lausus ta.

Lillepi Pargi Seltsi juht Ene Tomberg ütles, et nende poolt täna linnaosavalitsusele esitatavas kirjas tehakse ettepanek golfiliidult küsitav ääretult odav hoonestusõigustasu uuesti üle vaadata ning kaaluda ka teisi võimalusi pargi korrastamiseks. Liiatigi peaks Tombergi sõnul detailplaneeringu koostamisel olema primaarne avaliku pargi säilitamine, kuhu võib võimalusel sobitada ka golfiradu. Praegu on aga prioriteedid kujunenud vastupidiseks.

Arhitekt Jüri Lass ütles, et teda häirib Lillepi pargi plaanide juures ebaõiglus ja linnaosavalitsuse keerutamine vastuste andmisel. Samal ajal kui elamualuste maade omanikud ja ärimaana registreeritud ettevõtted maksavad maa eest väga kopsakat hinda, hakkab üks ettevõte tegema linna avalikuks ruumiks mõeldud alal soodsatel tingimustel tulusat äri. ?Tundub, et linnaosavalitsus ei ole selles küsimuses erapooletu,? Lass.

Tema sõnul on õõnes ka Pirita linnaosavalitsuse väide, et golfiliidule anti hoonestusõigus pargi korrastamiseks raha puudumise tõttu. Samal ajal kasutab Pirita Selver Lillepi pargi ühte nurka juba pikka aega tasuta. Selveri kanda on vaid maamaks, mis taas pole registreeritud ärimaana, vaid oluliselt soodsama transpordimaana.

Niimoodi võib rahapuuduse varsti ka Kadrioru pargi erakasutusse andmise ettekäändeks tuua, rääkis Lass.