Saadan paar mõtet 3. märtsi juhtkirja kohta. Äripäeva lähenemine on õige selles osas, et kindlustamine surmajuhtumiks, invaliidsuseks vms on pensioni kogumisest erinev teema. Kahe vajaduse jõuga sidumine ei ole hea mõte.
Aga justkui kohustuslik 2% kogumisreservilt on nii väike kindlustatav risk, et kindlustusseltside lobitöö küll selle taga olla ei saa.
Pigem on probleem selles, et 2% pole mingi kindlustuskaitse. Reegli mõistlikkuses on mul alati olnud põhjust kahelda, kuigi seda kasutatakse mujalgi.
Kliendina löön kogumiseks ja surmajuhtumi kindlustuseks makstud raha lahku (hanza.net?is on see eristus ilusti näha) ja kõrvutan ainult kogumiseks läinud raha kogunenud kapitaliga. Kindlustuse riskipreemiat ei saa minu meelest lugeda tootlust vähendavaks, tegemist on eraldiseisva väärtusega.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”