Ametnikud ühel, ettevõtjad teisel pool rindejoont

Aastal 2000 sõlmisid riik ning ettevõtlusorganisatsioonid kokkulepe kutsehariduse reformimiseks järgmise nelja aasta jooksul. ?Kvalifitseeritud tööjõu nappus on muutunud Eesti majanduse arengu piduriks,? seisab selle dokumendi preambulas. Lepingu osapooled deklareerisid pidulikult, et ?tuleb arendada koostööd tööjõu kvalifikatsiooni tõstmise kiirendamiseks ja kutsealase koolituse tulemuslikkuse otsustavaks tõusuks?. Seatud eesmärke pole suudetud täita. Endiselt asuvad ettevõtjad ühel ning ametnikud teisel pool rindejoont.

Uhkusega teame, et meil on ligi 50 kõrgkooli ning sama palju kutsekoole. Kurbusega peame aga nentima, et neist enamiku kvaliteet on leebelt öeldes nõrk.

Hariduse omandamisest on saanud ?oppamine, mitte elukutse valik. Ullikesi tudengeid ja nende vanemaid peibutatakse tänavakaubanduse reeglite kohaselt säravate illusioonidega, pohmelliravijaks peavad hakkama aga tööandjad. Eeskuju näitab ministeerium ise: sisemiste probleemide varjamiseks serveeritakse efektseid lahendusi ministeeriumi asukoha valikul ning lõputute allasutuste loomisel.

Teatavasti elavad maailma kõige targemad inimesed Soomes. Kuid ka soomlased vaevlesid kolm aastakümmet tagasi samade probleemide kütkes: haridussüsteem oli amortiseerunud ning ettepanekud selle parandamiseks vormusid peamiselt presidendi aastapäevakõnes. Meilegi armas Nokia tootis kõrge lisandväärtusega tehnoloogia asemel kummikuid. Olukord hakkas paranema, kui lõputu õuduse lõpetamiseks loodi poliitikutest sõltumatu SITRA. Põhjanaabritest tuleb õppust võtta: haridusreformi edukaks läbiviimiseks tuleb lõpetada poliitiline propaganda ning asuda tegutsema mitte homme, vaid täna.

Eesti hariduse korraldus vastab olukorrale Eesti pangandusmaastikul üheksakümnendate keskel. See, mis toimus Eesti väikepankadega, võib osutuda ka suurema osa kõrgkoolide ning kutseõppeasutuste saatuseks. Riigil tasuks seda protsessi ennetada ning suruda sobimatud õppeasutused töö- ja haridusturult välja, karmistades oluliselt akrediteerimisnõudeid. Mõttetute erakõrgkoolide tegevuse lõpetamiseks tuleb suurendada nõudeid omakapitalile ning kehtestada õppejõududele haltuura tegemiseks piirangud.

Arvestades õppurite arvu drastilist langust lähiaastail, tuleb kutsehariduses lõpetada olukord, kus valdkondade õpetamine on koolide vahel killustunud. Mööda saavad need ajad, mil IT-spetsialistiks võis õppida koduküla arvutiklassis. Kutseõppeasutused peavad järjest enam spetsialiseeruma ühe-kahe konkreetse valdkonna õpetamiseks. Selleks tuleb valmistuda süsteemselt: sulgeda tuleb vähemalt pooled kutseõppasutused ning suunata vabanev ressurss (sh Euroopa Liidu abirahad) konkurentsivõimelisemate õppeasutuste toetamiseks.

Loomulikult eeldab kutseõppe koondumine suurematesse või ni?ikoolidesse ka õppurite sotsiaalsete garantiide muutmist. Riik peab tagama, et ükski kutseõppest huvitatud noor ei jääks sellest kõrvale rahaliste või transpordivõimaluste puudumise tõttu.

Läbi tuleb viia ka kutseõppeasutuste institutsionaalne reform. Vältimaks poliitikute mõju koolide arengule, tuleb need muuta iseseisvateks juriidilisteks isikuteks, mille juhtimises osalevad aktiivselt ettevõtlusorganisatsioonid. Samuti tuleb koolide juurde luua täiend- ja ümberõpet pakkuvad struktuurid, mis võiksid osaliselt tugineda ka erakapitalile. Ühtlasi oleks mõistlik ümber korraldada kutseõppe tsentraalne juhtimine: haridusministeeriumi asemel võiks sellega tegelda apoliitiline avalik-õiguslik juriidiline isik.

Valitsuses on koostamisel kutsehariduse reformikava 2005?2008. Selline ajahorisont on kindlalt liiga pikk. Tuleb arvestada, et järgmised kohalikud valimised toimuvad 2005, presidendivalimised 2006 ja Riigikogu valimised 2007. Seega on meil haridusreformi läbiviimiseks aega vaid üks aasta. Kui me seda aega efektiivselt ei kasuta, võime ka järgmistel aastakümnetel alustada arengukavasid lausega ?Eesti majanduse arengu piduriks on endiselt kvalifitseeritud tööjõu nappus?. Seni, kuni hariduse korraldamisega tegelevad poliitikud deklaratsioonide ja programmide tasandil, pole haridusreformi võimalik läbi viia. Selleks jääb meie valimistevaheline periood liialt lühikeseks.