X-tee paneb andmekogud suhtlema

Eestis kogub hoogu turvaline X-tee nimeline andmeliikluse projekt, mille abil saab ID-kaardi või internetipanga kaardi omanik enda andmeid Kodanikuportaali kaudu erinevatest andmebaasidest vaadata või sinna päringuid teha.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Ott selgitas, et eksisteeriva enam kui saja andmekogu kokkupanemine oleks väär isikukaitse seisukohast, sest tehnoloogilise rikke korral ei töötaks ükski andmebaas. Selle asemel luuakse andmevahetuskihid.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) infotehnoloogia osakonna juhataja Agu Leinfeld peab andmekogude ühendamist samuti keeruliseks ja ebaotstarbekaks. ?Päris elus ei ürita ju keegi panna kokku telefonikataloogi, entsüklopeediat ja kõiki sõnaraamatuid,? lausus Leinfeld.

Kui neli-viis aastat tagasi oli andmebaaside tegevus kogumispõhine, siis nüüd soovitakse need muuta teenusepõhiseks ehk tarbijakeskseks.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse IT haldusosakonna juhataja Riho Oks sõnas, et loomulikult võib rahvas alguses pisut peljata kodanike andmete erahuvides kasutamist, kuid see on alusetu. ?Ametnike tegemistest jääb süsteemi kolme eri kohta maha jälg,? lausus Oks.

Leinfeld võrdleb süsteemi väärkasutamist enda nimel panga röövimisega. ?Milleks üritada, kui sind kohe avastatakse?? küsis Leinfeld.

Turvalisuse tagamine moodustab 80 protsenti süsteemi tegevusest, justkui internetipanganduses. Erilist rõhku pannakse inimese privaatsuse, tervise ja riigiasutuste operatiivtegevusega seotud andmeregistrite turvamisele.

Infospetsialistide sõnul tuleks kiiresti parandada andmete viletsat kvaliteeti. Praegu tegelevad sellega ametnikud, sest kodanikud pole harjunud andmeid täpsustama.

?Tehnoloogiliste võimaluste poolest on Eesti kogu Euroopale väga heaks eeskujuks, kuid andmete kvaliteet on nõrk, millest omakorda tuleneb andmebaaside vähene efektiivsus,? nentis Ott.

Kõige rohkem kasutavad andmebaase politseiasutused ning KMA. ?KMA on näiteks välispäringutele vastamiseks loonud eraldiseisva lahenduse, mis ei sea ohtu KMA toimimist ka andmevahetuse süsteemist tulevate välispäringute liigse koondumise või ründe korral,? ütles Leinfeld.

Inimene ise andmetes muudatusi teha ei saa. Nime ja isikukoodi ?parandamine? ei ole mõeldav. Küll aga avaneb võimalus valede või muutunud andmete täpsustamiseks, mis oluliselt suurendaks andmebaasi täpsust.

?Lihtne inimene ei hakka X-teed kasutama kui omaette vahendit. Enamjaolt ei saa ta arugi, et tarbis teenust, mille elluviimiseks kasutatakse X-teed,? muigas Oks.

Ott selgitas, et pole mõtet tekitada olukorda, kus pakutakse suurt hulka väga häid teenuseid, kuid neid kasutab kaduvväike arv inimesi.

Kui kodanik läheb aadressilt www.eesti.ee Kodanikuportaali, leiab ta selle kaudu enda kohta käivaid andmeid äriregistrist, rahvastikuregistrist, liiklusregistri sõidukite ja juhilubade andmekogudest, kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) infosüsteemi andmekogudest, väikelaevaregistrist, maaregistrist, haigekassast ja pensioniregistritest. Asutuste automaatsed protsessid kasutavad oma päringute tegemiseks riiklikku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrit (RETTER) ning esimese ja teise astme kohtulahendite registrit.

X-teega on liitunud või lähiajal liitumas ligi 200 asutust.

ID-kaardiga on täna seotud kaks funktsiooni: isiku tuvastamine ja tahte fikseerimine digitaalallkirja abil.

Teenuste arv, kus end tuvastada või allkirja anda, on piiramatu. Arendamisel on näiteks e-politsei projekt, kus isiku ID-kaart võimaldab politseinikul andmebaasidest kontrollida nii juhtimisõiguse, auto registridokumentide kui ka liikluskindlustuse olemasolu ja vastavust. Teoreetiliselt tähendab see, et ID-kaart võib peagi asendada kogu autojuhi kaasaskantava dokumendihoidja sisu.

Analoogseid projekte on käsil arvestatav hulk ja ID-kaart muutumas selleks, milleks ta loodi.

Allikas: Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus

Arvo Ott, Riigi Infosüsteemide osakonnajuhataja:

Hea näide andmebaaside teenusepõhiseks muutumisest on Kodanikuportaali kaudu käivitunud lapsehooldustoetuste taotlemise süsteem. Omavahel suhtlevad viis infosüsteemi ? kogu e-teenus koosneb paljudest üksikpäringutest, mitmesugustest arvutustehetest ja menetluskäikudest. Sotsiaalkindlustusamet saab korrektse otsuse vastuvõtmiseks informatsiooni nii rahvastikuregistrist, haigekassa infosüsteemist kui ka riiklikust pensionikindlustuse registrist. Isik teeb taotluse ja saab raha panga kaudu ruttu kätte.

Riho Oks, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse spetsialist:

Eesti lähitulevik on kindlasti seotud X-tee projektiga. Mis puutub andmebaaside kaitstusesse, siis kindlasti on lihtsam halvata kogu internetiühendust või elektriühendust, mida infosüsteemid omavaheliseks suhtlemiseks vajavad. Sisuliselt on andmebaaside ühendamine ja andmekihtide ehitamine üks ja sama asi, kuid viimane on korrastatum ning riigile odavam ja loogilisem variant. X-tee projekt on eelkõige ideoloogia, mis näitab, kuidas kogu riik peaks toimima, ja alles seejärel tehnoloogia, mis kogu selle mõttemaailma ellu laseb viia.