Riskid ehitussektoris

Euroopa ehitusplatsidel saab aastas surma sadu ehitajaid ning sajad tuhanded töölised raskeid vigastusi. Eesti ehitusplatsidel on viimase kolme aasta jooksul saanud vigastada aastas alla 100 töölise ning surma alla 10 töölise. Ehitus on ja jääb ohtlikuks alaks - statistika järgi saab ehitustel surma 13 inimest 100 000 töötaja kohta, teistes töövaldkondades 5 inimest 100 000 töötaja kohta.

Seetõttu otsustaski Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur juhtida sel aastal suuremat tähelepanu ehitussektoris valitsevatele riskidele ning võimalusele neid ära hoida. 30. aprillil antakse Dublinis stardipauk Euroopa nädalale, mille teema on "Ehitame ohutult". 25 Euroopa riigis välja kuulutatud kampaania kulmineerub 18.-22. oktoobril toimuva Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädalaga.

Kampaania raames toimuvast hea tava konkursist võtab Eesti osa esimest korda. Konkursi käigus soovitakse koguda end õigustanud praktilisi lahendusi, mida ehitusvaldkonna inimestele tutvustada. Ühelt poolt on see tähelepanu juhtimine ehitusohutuse nõrkadele külgedele, kuid teisalt peaks konkurss pakkuma ka paljudele probleemidele lahendusi. Head tavad on uudsed lahendused, mida on rakendatud töötajate riskide vähendamiseks ehitustöödel, nt töökorralduse ja riskihindamise edendamine, koostöö ohutusspetsialistidega.

Hea tava konkurss võiks olla Eesti suhteliselt madala tööohutuskultuuri parandamise üks vahend. Sageli puuduvad ehitusplatsil askeldavatel töötajatel kaitsekiivrid või kõrghoonete katustel turnivatel töötajatel ohutusvööd.

Psühholoogid on põhjalikult uurinud, miks isikukaitsevahendite kasutamisest tihti nii vähe hoolitakse. Uuringutest selgub, et inimese psüühika hindab enim mugavust ja kasu. Seetõttu on ka need kaks kriteeriumi esikohal käitumise kujundamisel. Samas on ohutunne paraku üks viimaseid käitumise motivatsioonitegurite reas. Nii jääbki kaitsekiiver kui ebamugav asi palaval suve-päeval tihti pähe panemata. Psühholoogide hinnangul ei ole ka õige panna ohtlikke töid täitma tükitöölised - neil kipub eelkõige meeles mõlkuma ka-su, mistõttu nad eiravad hõlpsamini ohutusnõudeid.

Inimeste käitumist on võimalik muuta heade ehitustavade tunnustamise ja nende kohta info levitamisega, usub hiljuti Eestit külastanud agentuuri direktor Hans-Horst Kon-kolewsky. Ühe huvitava hea tava näitena tõi ta Prantsusmaa ehitusalal tegutseva väikefirma, kus meeste käitumist suunati nende abikaasade kaudu. Programmi raames koolitasid ohutusala spetsialistid hoopis firma ehitustööliste naisi. Naised mõjutasid aga omakorda oma abikaasasid, et viimased ohutult käituksid.