Seltsimehed FIEd, kas ei oleks aeg tegeleda paremini tasustatava majandustegevusega ja siirduda tagasi palgatööle? Tööjõupuuduses vaevlevad Eesti tööandjad vajaks hädasti teie töökäsi.
Minu käest on viimastel päevadel korduvalt küsitud, miks just tööandjad on FIEde problemaatika avaldamise enda kanda võtnud. Küsijad pole endale teadvustanud, et FIEd, kes võrreldes keskmise palga saajaga maksavad sotsiaalmaksu ca 10 korda vähem, omavad laias laastus täpselt samasuguseid õigusi raviteenusele nagu palgasaajad.
Kuigi osa FIEsid teenib ka miinimumpalga lähedast palgatulu, ei moonuta see fakti, et FIEde makstav sotsiaalmaks moodustab vaid 1% kogu laekuvast sotsiaalmaksust. Ravikindlustusteenust saavad aga võrdsetel alustel mitte ainult FIEd, vaid ka nende ülalpeetavad.
Laheotsa talu peremees Johannes Valk arvab Kaval-Antsu kombel, et röövelliku sotsiaalmaksustamise tõttu pole FIEdel mõtet tulusid näidata ega maksu maksta. Võib-olla tõesti. Sotsiaalmaksu määr on meil küllaltki kõrge. Kuid sellisel juhul soovitan taluperemehel ravida raskemaid tervisehädasid kõva leili ning ravimteega. Tänapäevast tervishoiusüsteemi pole võimalik sellise suhtumisega üleval pidada.
Kuigi tööandjate poolt makstava sotsiaalmaksu laekumine on aasta-aastalt paranenud ja probleemi ravikindlustuses justkui ei tohiks olla, moodustab haigekassa järgmise aasta defitsiit vähemalt 500 miljonit krooni. Süüdi pole selles ei haigekassa juhtkond ega nõukogu, vaid tänaste raviteenuste struktuur, mis on liialt solidaarne ning helde.
Liiga palju on tekkinud isikuid, kes ravikindlustusse reaalselt panustamata saavad tarbida selle hüvesid. Lahendus on tööandjate sotsiaalmaksumäära tõstmine või raviteenuste hulga vähendamine.
Aastatepikkune kogemus tööandjate huvide esindamisel on süstinud minusse veendumuse, et sotsiaalsete garantiide kärpimine pole poliitiliselt reaalne. Liialt lühikesed on meil valimistevahelised perioodid. Seega tuleb tõsta tööandjate koormust ? arutleb poliitik. Kuna ettevõtjaid on ühiskonnas vaid mõni protsent, on see poliitiku jaoks lihtsam ja valutum väljapääs.
Eestis valitseb sotsiaalkindlustuse rahastamisel tõeline motivatsioonikriis. Oleme üks väheseid riike Euroopas, kus sotsiaalmaksu arvestavad ja kannavad tervenisti üle tööandjad, teenust tarbivad aga töötajad ning nende ülalpeetavad. Selline olukord ei ole ühiskonnas (valijates) võimaldanud tekkida tervel ja asjalikul diskussioonil sellest, kui luksuslikku raviteenust me vajame ja mida selle eest oleme nõus maksma.