Transpordifirmad sarjavad ametiühingu kampaaniat

?Nii suure hulga autojuhtide äraminek tekitaks tõsise kriisi meie autoveonduses,? ütles Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni juhatuse esimees Toivo Kuldkepp. Nimelt on rahvusvahelisel kaubaveol juba praegu puudu umbes 2000 juhti ja osa veokeid seisab, ehkki tööd oleks küll.

Esimene grupp bussi- ja autojuhte läheb Inglismaale 1. märtsil.

Raplas tegutseva ASi Alu Veok juhatuse esimees Aivo Härmaste pani imeks, et juhte meelitatakse välismaale justkui suure palga peale, lubades neile 24 000 krooni kuus. ?Meil teenivad paremad mehed juba praegu rohkem, kusjuures nad ei pea nii pikalt kodust ära olema,? selgitas ta.

Härmaste rääkis, et Alu Veok jätab tänavu planeeritud uued veokid ostmata, sest pole juhte nende peale panna. Kui sajad Eesti autojuhid välismaale tööle lähevad, tuleb tema sõnul meil hakata töötajaid Venemaalt ja Ukrainast sisse tooma.

ASi KMV juhataja Heiki Ohu sõnul soodustab ametiühing massiliselt juhte välismaale tööle kutsudes oma firmade hävingut, saagides sel moel oksa, millel ise istub. Ta ütles, et ei mõista ka brittide ametiühingutegelasi, kes siit odavat tööjõudu võttes sealsel tööturul ebatervet konkurentsi tekitavad.

ERAA TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti pani imeks, et Eesti juhtide Inglismaale tööle värbamise taha on nii suur propagandamasin rakendatud. Eelmisel nädalal näitas BBC World mitu korda saadet, kus näidati Eesti bussijuhtide ilusat elu Inglismaal ja ekraanil jooksis tunnipalga võrdlus kahes riigis. Agiteerida autojuhte mujale tööle minema olukorras, kus uute pealekasvu tagav koolitussüsteem puudub, on Lusti hinnangul majandusele ohtlik.

Riigisiseseid vedusid korraldavaid firmasid ühendava Eesti Autoettevõtjate Liidu tegevjuht Villem Tori hoiatas, et need, kes siin töölepingud lõpetavad, peavad arvestama, et nad ei pruugi naastes sama töö peale tagasi saada. ?Ametiühing ei tohiks toimida tööbüroona, värvates tööjõudu teise riigi tarbeks, ja veel selle pealt ametiühingumaksu näol vaheltkasu lõigata,? lausus ta. ?Ka ei tohiks ametiühing kasutada selliseid mõjutusvahendeid palgaläbirääkimistel.?

Tori sõnul tuli seitsmest hiljuti Iirimaale tööle läinud autojuhist kolm peagi tagasi, sest polnud rahul sealsete töö- ja palgatingimustega.

Tallinna Autobussikoondise (TAK) suhtekorraldaja Sirje Roht ütles, et TAKi bussijuhtidest on kahel viimasel aastal välismaale tööle läinud kokku 12 inimest, neli neist on juba tagasi. Roht nimetab põhjustena pingelist liiklust suurlinnades ja võõrast keskkonda.

Tulin kümne päeva eest Walesist töölt ja ei soovita ühelgi meie juhil võõrsile teenima minna. Sealne elatustase ja elurütm on hoopis teine ja sellega on raske harjuda. Tööd tuli teha 12 tundi järjest ja nii kuus päeva jutti, pühapäeval sai puhata. Juht pidi müüma ka pileteid ja suhtlema reisijatega. Ehkki algul öeldi, et keeleoskus pole oluline, osutus see väga vajalikuks.

Nädala teenistus jäi 1760?2640 krooni vahele, kuid toit on seal kallis ja ainuüksi tassi kohvi eest tuli välja käia 40 krooni. Ehkki algul lubati üheseid tube, elasime kahekesi koos, vannituba oli koridoris kümne mehe peale. Voolavus oli suur: ühed läksid, teised tulid. Seal oli mehi Lätist, Eestist ja Maltalt, keegi ei pidanud üle kahe-kolme kuu vastu.

Leian, et ka kodus on hea tahtmise juures võimalik korralikult teenida.

Meil on kokkulepe, et Inglismaale saab minna kokku kuni 500 bussi- ja autojuhti. Meie eesmärk oli pakkuda autojuhtidele uut võimalust, et nad ei peaks kogu elu siin selle väikese palga peal istuma.

Ehkki surve avaldamine palgaläbirääkimisteks polnud algselt plaanis, on see nüüd nii välja kukkunud. Meie palganõue bussijuhtidele on 35 krooni tund, mis teeb kuupalgaks 7300 krooni brutos.

Meie töötame oma liikmete hüvanguks ja ei pea seda tegevust ebaeetiliseks. Vahendame kvaliteetset tööjõudu headele kohtadele.

Ise pole ma veel kohapeal käinud, kuid kavatsen lähiajal minna.