Halb varustus on halvast ilmast hullem

Eesti olud siiski reeglina väga hirmsateks ei muutu ? kui just keset talve telgiga metsa ei minda. Mida siiski aeg-ajalt juhtub.

Tavaliste telkijate hooaja alguseni on veel mõnevõrra aega, samas kui esimesed julgemad ööbivad juba praegu vabas looduses.

Kes on korra talvel telkinud, selle hinge jääb soov üritust taas korrata. Kuigi ? esimesel nädalal pärast telkimist väidetakse köhahoogude ja tilkuva nina vahepeal, et enam iial ei tõsteta oma jalga külmaga loodusesse. Mingist hetkest aga muutub külm mälestus mõnusalt nostalgiliseks ning tekib teatav enesekaristamise tunne ? mis oleks, kui prooviks veel kord?

Kel soe magamiskott ja hea tervis, see ei pea muretsema külma või niiskuse pärast. Isegi siis, kui kahekümne külmakraadiga metsa all ollakse. Oma osa on ka telgil, sest ega paarisajakroonise telgiga talvistes tingimustes ööbimine ei ole naljaasi. Ellu küll jääb, aga hommikul on ees veidi niiske ärkamine.

Alternatiiviks telgile on veelgi värkema õhu käes oma öö mööda saatmine. Olgu see siis kas või tavaline kile- või presentkatus, mille alla end kerra tõmmata ning kus öö hääli kuulata. Sellisel kombel saab end veelgi paremini välja puhata, sest värsket õhku on siis ikka oluliselt rohkem kui telgis. Samuti ei pea muretsema niiskuse pärast ? kui välja arvata presendi peale kogunev hingeaur, mis on hommikuks tavaliselt kenasti jääs.

Nukram teema on hommikul riietesse pugemine. Kui riided on väljas, mitte magamiskotis ihu lähedal soojas olnud, siis võib tekkida tõsiseid raskusi jäätunud pükste jalgatõmbamisega või jääkülmade üleriiete selgasaamisega. Et aga valikuvõimalusi on suhteliselt vähe, siis ei jää muud üle kui kiiresti riietuda ja siis endale sooja teha.

Siinjuures aitab kindlasti hommikune soojendus näiteks puude lõhkumise näol ? ega lõke iseenesest ei süttigi. Kui hommikukohvikruus näppude vahel ja teistest magamiskottidest kadedad pilgud seda idülli jälgivad, siis on hommik igati korda läinud.

Ööbida on võimalik ka kergemates varjualustes või hoopistükkis matkaonnides ning matkamajades, mida Eesti metsadest samuti arvukalt leiab. Enim on taolisi hooneid püstitanud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), ent ka kaitsealad ja paljud eraettevõtjad on matkajate peale mõelnud. Niisuguses majakeses on üldjuhul mõnusam, mugavam ja soojem ööbida kui telgis, kui hoone vähegi sooja ja vihma kinni hoiab.

Käreda pakasega võib siiski esineda mõningaid raskusi maja soojaks kütmisega ? kurvemad kogemused on näidanud, et mõnel pool tuleb ka neli päeva kestnud kütmise järel toas talveriietes liikuda ning hommikul on toatemperatuur nulli lähedal. Siiski on sedasi parem ööbida kui väljas lumetormi käes või langeda esimeste kevadiste vihmade ohvriks.

Kuigi ekstreemsemates oludes telkima minek ehmatab esmapilgul enamikku inimesi, siis pärast katsumuse läbitegemist tekib omamoodi sõltuvus ja soov end veel kord proovile panna.