Kuidas minust ettevõtja sai

Suured muutused elus, näiteks ettevõtjaks hakkamine, on lihtsamad siis, kui alles alustad oma töömeheteed ja karjääri. Suurema ettevõtte juhil, aga ka tähtsamal ametikohal, riigijuhil, on oma tavapärasest oravarattast välja saamine keerukam ja nõuab palju rohkem julgust ja peale­hakkamist.

Ligi 16 aastat palgatööd pakkus mulle mitmeid väljakutseid, stabiilset sissetulekut ja kindlasti ka turvalisust. Kõik ettevõtmised ei osutu edukaks. Võimalusi tuleb alati riskiga kaaluda. Ja igas olukorras ei kaalu võimalused riski üles. Nii ka minu puhul. Nüüd otsustasin peale põhjalikku kaalumist vahetada poolt ? saada töövõtjast tööandjaks.

Peamine tõukejõud oli avanenud põnev ja haarav võimalus ? omandasin ühe kolmandiku suuruse osaluse lemmikloomade pesamaterjali tootvas ettevõttes Estap OÜ.

Rolli vahetamine on mitmetahulisem tegevus, kui esma-pilgul tundub. Mõtlesin pikalt, kuidas oma uut elu lastele selgitada. Varem töötas isa suures ja tuntud firmas. Kartsin, et lapsed võib-olla ei mõista, miks ma sellise sammu tegin ja mis sellest võiks kasu olla.

Ostsin abikaasale lilled ja perele tordi ning teatasin õhtu­söögilauas lastele oma uuest elust, tööst ja plaanidest. Õhtu­söök toimus vahetult peale presidendi vastuvõttu. Minu jutu peale küsis poeg: ?Issi, kas sa oled nüüd ärimees? Kas sind kutsutakse nüüd presidendi vastuvõtule ka?? Lapsed on uuele avatumad kui nende vanemad.

Euroopa majanduse alus on väikeettevõtlus. Üle 90% Euroopa Liidu ligi 20 miljonist ärist on väikesed või väga väikesed firmad. Omanikutunne ja lootus teenida omanikutulu motiveerivad inimesi mitte niivõrd palju suurema tulu tõttu, mida pakub palgatöö (mis ei ole samuti väheoluline), kuivõrd vabaduse tõttu ise teha ja otsustada.

Hiljuti tehtud uurimus näitas, et enam kui pooled Eesti nn võitjate põlvkonnast ehk 40aastastest inimestest töötavad erafirmades, teenivad keskmisest rohkem, kuid teevad sageli ka ületunnitööd.

Ettevõtlus on ka Eestis populaarne, eelkõige suurema sissetuleku tõttu. Euroopaga võrreldes on meil aga üks oluline erinevus. Eestlased ei ole (enam) nii palju omanikud kui eurooplased ja eestlaste jaoks ei ole ettevõtlus eluviis, nagu see on eurooplaste jaoks. Pooltes Euroopa firmades ei ole üldse palgatööjõudu, on ainult omanik ja tema pereliikmed.

Eestis ei ole muidugi kogu aeg asjad nii olnud, sest iseseisvuse sünni järel tekkis Eestis väga palju ettevõtteid. Teiste seas ka Hansapank, mille üle täna käib vilgas kauplemine. Sisu on sama ? kes on peremees, kelle sõna maksab.

Vahel kasvavad väikefirmad lihtsalt suureks või väga suureks. Hansapank alustas valuu-ta­­vahetuspunktina. Kasvamiseks oli vaja kaasata lisakapitali ? kuni kapitalil tekkis huvi kogu firma üle võtta. Ometi oli ka Hansapanga asutajatele pangapidamine alguses pigem eluviis, mis olude tõttu üsna kiiresti suureks äriks paisus.

Tavapäraste takistuste kõrval ettevõtte asutamisele ja ette­võtlusesse minekule, milleks on idee ja kapitali puudumine, on oluline ka oma positsiooni kaotamine. Seda just ?tähtsate? inimeste puhul ? eelkõige kõrgetel ametikohtadel töötavate palgatööliste puhul. Ühest küljest võib meil olla aeg-ajalt üleolev suhtumine erinevatesse kutsetesse, mis jõuavad meie töökohale eelkõige ametipositsiooni tõttu. Kuid kui selliseid kutseid enam ei tule, hakkame neist puudust tundma.

Palgatöö puhul on tähtsam, mis ametit sa pead. Ettevõtjana loeb, mida sa teed. Ajakirjandus aitab varumeestest rääkides kujundada suhtumist, et kui sa ei ole parasjagu kõige-kõige, siis peaksid ennast halvasti tundma. Siiski arvan, et olla tähtis ei ole kõige tähtsam. Kuigi just see on üks enim kammitsevaid põhjusi ?suurtel? juhtidel väikeettevõtlusesse pöördumiseks, kus sissetulek on sageli suurem kui palgatööl, kuid puudub imetletud ametipost.

Edu kriteerium ei ole paraku alati avalik tähelepanu ? mis eduga siiski sageli kaasneb ?, isegi mitte lähemate kolleegide tunnustus või heatahtlik kadedus. Edu kriteerium on eelkõige motiveeritud elu.

Selleks, et midagi korda saata, tuleb nii äris, spordis kui ka poliitikas enamasti teha tööd aastaid, kuid triumfi nauditakse vahel vaid kord elus. Kõik tänased suured maailmafirmad on kunagi alustanud. Paljud kannavad asutajate nime. Fordi teavad kõik, Disneyt samuti.

Muidugi, kõik Euroopa 20 miljonit ?vürtspoodi? tahavad suureks ja uhkeks kauba­majaks saada, kuid saavad vaid üksikud. Aga võimalik suuredu on pigem motivaator kui tegelik põhjus ettevõtlusesse siirdumiseks. Tegelik põhjus on ikka ilusam elu!