Vedelkütusevaru on põhjendatud erand

Riigikogu majanduskomisjoni liige Henn Pärn kirjutas Äripäevas vedelkütusevarude moodustamisega seotud riigihangetest, seades seejuures kahtluse alla juba teostatud riigihangete seaduslikkuse. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei saa artiklis avaldatud väidetega nõustuda ning on veendunud, et kõik vedelkütusevarude moodustamisega seotud riigihanked teostati kooskõlas Eesti seadustega.

Vedelkütusevaru moodustamise hangetel on lähtutud erandist, mis lubab teatud juhtudel mitte rakendada riigihangete seaduses sätestatud korda. Need on hanked, mis on seotud riigi julgeoleku tagamisega.

Aluse selleks andis kuni 8. märtsini 2005 kehtinud vedelkütuse miinimumvaru seadus, kus muu hulgas sätestati, et vedelkütusevaru moodustatakse riigi julgeoleku tagamiseks. Tõsi, julgeolekuga seotud riigi­reservi liigid määrab kindlaks riigireservi seadus. Vastavalt riigireservi seaduse muutmisele 2001. aastal arvati vedelkütused julgeolekuvaru koosseisust välja. On oluline täpsustada, et viidatud riigireservi seaduse muudatus ei vähendanud vedelkütusevarude olulisust riigi jaoks. Vastupidi, kütusevaru peeti sedavõrd oluliseks, et valdkonda oli vaja reguleerida lausa eraldi seadusega ? vedelkütuse miinimumvaru seadusega.

Kõikidest olemasolevatest varudest on vedelkütusevarud nii Eesti, ELi kui ka ülejäänud maailma riikide jaoks ühed olulisemad. ELis on vedel­kütusevarude moodustamine ja haldamine reguleeritud direktiividega. Eesti liitumisel ELiga tekkis vajadus reguleerida valdkonda sedavõrd üksikasjalikult, et ainuõigeks lahenduseks peeti eraldi seaduse kehtestamist.

MKMi seaduslikku käitumist hangete läbiviimisel kinnitas ka rahandusministeerium oma 2004. a aprilli kirjas riigihangete ametile, milles teatati, et kui MKMi teostatud riigihange on seotud riigi julgeoleku tagamisega vastavalt kehtivatele õigusaktidele, siis pole MKM kohustatud sellise riigihanke korraldamisel rakendama riigihangete seaduses sätestatud korda.

Äripäevas avaldatud artiklis pakub Pärn välja võimaluse teha kütusehange pika perioodi peale ette ära, viidates asjaolule, et varude moodustamise graafik on aastani 2010 teada. Taolised tehingud on oma olemuselt kihlveod, mis aga tähendaks maksumaksja raha kasutamist kihlveoks. Kumb osapooltest õnnemängu võidab, saab analüüsida vaid tagantjärele. Kui kütuse tegelik turuhind konkreetsel aastal on väiksem, kui ?kihlveos? kokku lepitud, on riik suur kaotaja.

Artiklist jäi ka kõlama, nagu oleks MKMi soov teostada kütusevaru hankeid suunatud pakkumisega. MKM on seni kütust ostnud kahel korral ning küsinud selleks pakkumisi 30-lt rahvusvaheliselt kütusefirmalt. Seetõttu ei saa väita, et tegemist oleks suunatud pakkumisega.