Avalik arvamus näitab parteide edu

Valija eelistusi käsitlevad uuringud on üks poliitikuid käimalükkavaid jõude. Enamasti saavad uuringute tegijad kõvasti sõimata, sest poliittarbijad ei taha uskuda valijaskonnas toimuvaid meeleolumuutusi.

Mõnel kuul fikseeritud vilets tulemus sunnib parteifunktsionääre rabelema, õigustusi leidma ja uusi lahendusi pakkuma. Mõneprotsendiline tõus erakondade võistlustabelis võib aga tekitada eufooriahoo, mis paneb tulemustest vaimustusse sattunud vigu tegema. Seega võiks järeldada, et reitingu kukkumine paneb pead tööle ja tõus lubab laiselda ning vähem efektiivselt tegutseda.

Loomulikult ei luba selline lihtsustatud lähenemine erakonna tegevust objektiivselt lahata. Partei peaks eelkõige lähtuma pikemaajalistest strateegiatest ja mõnel kuul kõikuv reiting suuri muudatusi organisatsiooni juhtimisse teha ei võimalda. Ometi saab avaliku arvamuse uuringutesse ka teistmoodi suhtuda, kui vaadelda pikemat perioodi, vähemalt pooleaastast ajavahemikku.

4. aprilli Postimehes ilmus Emori uuringute kokkuvõte erakondade toetusest 2004. aasta märtsist kuni märtsini 2005. Kui me vaatleme viimast aastat kahes osas, siis saab teha mitu huvitavat järeldust.

Eelmise aasta kevadest sügiseni oli Keskerakonna, Reformierakonna, Rahvaliidu ja Isamaaliidu toetus suhteliselt stabiilne. Muutused toimusid statistilise vea piirides.

Teine lugu oli peaministri partei Res Publicaga, mis kaotas toetust katastroofiliselt. Ühtlaselt langev toetustrend sai alguse enam kui aasta tagasi ja saavutas madalaima taseme eelmisel kuul. Veidi üle aasta tagasi liidrikohta jaganud partei kukkus parlamendiparteide seas viimasele reale. Üllatava hüppe tegid aga eelmise aasta keskel sotsiaaldemokraadid ehk SDE. Nende eurovalimistejärgne toetus tõusis pea Kesk- ja Reformierakonna tasemele ja võttis seejärel siiani kestva languskursi.

Uued tendentsid ilmnesid eelmise aasta lõpul. Reformierakond hõivas detsembris enimtoetatava erakonna koha, kuid seejärel hakkas nende toetajate hulk kahanema. Tõusu võib seletada uue esimehe valimisega, mis toob peaaegu alati tõusu. Kõrged ootused siiski ei teostunud, sest võim kaotati Tallinnas ja riigi tasandilgi on seis siiani keeruline.

Ka valitsuses oldud aja suhtes viimaste aastate edukaim partei, Rahvaliit, liigub allapoole. Kui Res Publica on opositsioonis vaba oma seisukohti tutvustama, siis Rahvaliit hoiab uues valitsuses rahandusministri portfelli. Oma nägu säilitada on neil peaaegu võimatu ning koalitsioonipartnerite soovide täitmine sama raske. Tõusunurga tekkimise ohtu neil praegusel hetkel ei paista.

Suund ülespoole on märgatav kahe erakonna puhul. Keskerakond on Reformierakonna languse taustal selgelt juhtpositsioonile liikunud. Võib arvata, et see trend jätkub, sest valitsuses on nende positsioon küllaltki tugev. Keskmike hulka on end rebinud ka Isamaaliit. Seletusi tõusule ei ole lihtne leida, sest millegi erilisega pole erakond silma paistnud.

Tõenäoliselt on valijate toetuse suurenemine tingitud programmilise konservatiivsuse rõhutamisest, mis tähendab ka stabiilsust igapäevases elus.