Tootlikkuse tõstmiseks on esmalt vaja tootlikkuse taset mõõta, sest ilma mõõtmiseta ei ole võimalik tootlikkust hinnata ja analüüsida ning prognoosida ja planeerida.
Tootlikkuse mõõtmine põhineb üldjuhul lihtsal baasvalemil: tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused)/kulud.
Väljundid võivad olla rahalised (realiseerimise netokäive, lisandväärtus jm) või naturaalsed (tk, kg, tonni jm). Kulusid võib samuti väljendada rahaliselt või naturaalselt (kg, m², kWh jm), aga ka töömahulistes ühikutes (inimeste arv, töötundide arv jm). Seega, olenevalt väljunditest ja sisenditest saab konstrueerida mitmesuguseid tootlikkuse näitajaid: osatootlikkus, kuluderühma tootlikkus ja üldtootlikkus.
Ettevõtte raamatupidamise või statistikaametile saadetava EKOMARi aruandevormi andmetel on mainitud tootlikkusnäitajaid suhteliselt lihtne arvutada. Kuid tuleb silmas pidada, et igal näitajal on omad plussid ja miinused, mis tulenevad näitaja olemusest, väljundi ja sisendi struktuurist, mõõtühikutest (hindade mõju!), seostatavusest teiste majandusnäitajatega (näiteks kasumiga) ja tootlikkuse teguritega jne. Seepärast on soovitav mitte piirduda ainult ühe tootlikkuse näitajaga, vaid luua teatav näitajate süsteem. Siis on ka tootlikkuste alusel tehtavad analüüsid, hinnangud, järeldused ja juhtimisotsused põhjendatumad.
Ei tohiks unustada ka mõõtmise kui protsessi kriteeriume, nagu täpsus, kontrollitavus, kiirus, töökindlus, süsteemsus, tundlikkus, diferentseeritus, juhitavus, majanduslikkus jm. See tähendab, et tootlikkuse mõõtmissüsteemi loomine võib olla küllaltki komplitseeritud. Eriti keeruline on tootlikkuse mõõtmine ettevõtte funktsionaalsetes osakondades, nn valgekraede juures. Siin ei pruugi alati rakenduda tootlikkuse baasvalem, kuna väljundeid ja sisendeid on keerukas määratleda ja tuleb püüda kasutada tootlikkuse nn surrogaat- ehk kaudseid näitajaid (näiteks seisakute osakaal, uute toodete osakaal, saavutatud turuosa suurus jm).
Väljaarendamisel on info ja mittemateriaalse vara tootlikkuse mõõtmise ning nn igakülgse ehk kõikehaarava tootlikkuse arvutamise valem.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.