Kuigi see tundub haigekassa renomeed arvestades kurioosne, on Eestis makstavad haigushüvitised küllaltki soliidsed. Tööandjate koormiste suurendamine tähendab teisipidi sõnastades ravikindlustussüsteemis tööandjate koormiste suurendamist.
Seega ei ole tööandjatele lisakohustuste asetamine vastuvõetav, kuna tööandjate panus ravikindlustuse rahastamisse on niigi kõrge ning ei paista ka tahet seda vastutust tööandja ja töövõtja vahel jaotada.
Ravikindlustuses tuleb teenuste mahud kriitiliselt ümber hinnata. Valida on kolme ebapopulaarse otsuse vahel: vähendada raviteenuseid, piirata soodusravimite kasutamist või vähendada haigus- ja hooldushüvitisi. Kaldun arvama, et haigushüvitiste vähendamine riivab kolmest variandist kõige vähem kindlustatud isikute huve.
Ravikindlustusse peaksid rohkem panustama ka 70 000 FIEt ja 44 000 isikut, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik.
Kui need 114 000 inimest maksaksid ravikindlustusmaksu tavaliste palgasaajatega samadel alustel, oleksid haigekassa rahamured mõneks ajaks murtud. Ainuüksi FIEde õiglase maksustamisega alampalga tasemelt (praegu 700 krooni) võidaks haigekassa ligi 500 miljonit krooni.
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.