Tootlikkuse plaanimine kindlustab tootjale edu

Tootlikkuse plaanimine on tootlikkuse mõõtmise ja analüüsi järel tootlikkuse tervikliku juhtimissüsteemi kolmas samm, mis peab kindlustama soovitud edu.

Kui tootlikkuse mõõtmine ja analüüs on justkui tootlikkuse olukorrale diagnoosi panemine, siis tootlikkuse plaanimist ja selle evitamist võib võrrelda teraapiaga.

Tootlikkuse plaanimisele peaks eelnema tootlikkuse prognoosimine, mis selgitab, millised on tootlikkuse võimalikud arengusuunad tulevikus. Tootlikkuse prognoosimine ja sellele järgnev plaanimine aitavad vähendada ettevõttevälistest teguritest johtuvat määramatust, minimeerida riski ning seega kindlustada tootlikkuse kasvu.

Kehtib seaduspärasus: kvaliteetne analüüs ja prognoos tagab reaalsema plaani, see omakorda tõhusama tegevuse ja soovitud tulemuse (tootlikkuse kasvu).

Prognoosida tuleb vähemalt 3?5 aastat ette. Tootlikkuse plaanimine konkretiseerib prognoose, haarates ettevõtte eesmärgid ja arenguteede valiku, otsustab, mida, kus, millal, kes ja kuidas teeb tootlikkuse suurendamiseks igal juhtimistasandil, ning valib tootlikkuse tõstmise meetodi (abinõu), nende mõju, maksumuse, asendatavuse ja täiendatavuse ning tasuvuse määratlemise.

Soovitatav on evitada nn korduvplaanimise süsteem. Võimalikke tootlikkuse tegureid ja riske püütakse hinnata strateegilise (5?10 aastat ette), taktikalise (2?5 aastat) ja operatiivse (kuni kaks aastat) plaanimise seisukohalt, mis peaksid moodustama omavahel seotud iteratiivse ja kompleksse tsükli.

Tootlikkuse analüüsimisel avastatud negatiivse mõjuga tegurid tuleks plaanimisel püüda positiivseks muuta. Samuti tuleks püüda plaani optimeerida nii, et tegurid (abinõud) annaksid maksimaalse tootlikkuse ja kasumi. Plaan tuleb evitada, millega kaasneb kontroll ja saavutatu hindamine ning stimuleerimine. Seejuures tootlikkust mõõdetakse ja juhtimistsükkel algab uuesti.

Tootlikkuse plaani evitamine annab efekti ka innovatsiooni ja kasumi kasvus, toodangu ja tööelu kvaliteedi paranemises jms.