Eesti pühakojad kutsuvad jalgu puhkama

Massiivsete müüride vahel on vaikne ja turvaline. Jahe ruum, mis keskajal pakkus kaitset ründavate vaenuvägede eest, pakub nüüd varju suvekuumuse eest.

Siin on kõlanud nii koorilaul kui ka sütitavad jutlused, manitsetud pattudest hoiduma, kirikus on tähistatud rõõmupühasid. Pikkadel pinkidel on istunud noored ja vanad, omad ja võõrad, rahvahulgad ja vahel ka vaid üksikud inimesed. Ajaloolise pühakoja seinad on näinud paljusid põlvkondi ning lubavad nüüdki huvilisi oma saladusi uudistama.

Vastukaaluks 20. mai Puhkepäevas tutvustatud Eesti põrgulikele paikadele saab suvel põigata läbi ka pühakodadest ja kirikutest. Nimelt on viiendat aastat Eesti paljude kirikute uksed suveajal avatud ka siis, kui seal ei peeta jumalateenistusi, palvusi või kontserte.

Maarjamaal tegutsevad erinevad usuühendused on koondunud ning avanud Eesti Kirikute Nõukogu egiidi all hulga nn teeliste kirikuid kõikjal Eestis. Aasta ringi on avatud 190 kaunimat sakraalhoonet ? kirikud, kloostrid, kabelid, palvemajad, mis ühe egiidi all pakuvad võimalust hetkeks puhata majesteetlike seinte vahel. Igale huvilisele on internetis avatud ka võimalus nende kirikutega tutvuda.

Teeliste kirikud pole vaid pelgalt kohad, kus jumalateenistusel käia või kiriklikke üritusi jälgida. Iga selline kirik peidab endas huvitavaid ajaloomälestusi, nii aastasadade­taguseid kui ka värskemaid. Põnevad legendid kiriku asutamisest ja algaegadest, intrigeerivad faktid aastakümnete pikkusest allasurutusest, veidrad vahejuhtumid tänapäevast ? kõike võib neist pühakodadest leida. Peaaegu kõigi Eesti kirikutega seondub mõni mainitud teemadest.

Neisse kirikutesse võib igaüks sisse astuda, et uudistada koja vägevust ja saada osa sealsest pühalikkusest, tihtipeale kuuleb kohapeal töötavatelt inimestelt ka paigaga seotud legende ning pärimusi.

Mõne Eesti kirikuga seostuvad legendid vennatappudest. Teisal hakatud kunagi ehitama kiriku kohale hoopis lossi, ehitus aga jäänud mingil põhjusel pooleli. Kolmas kirik ehitatud aga mereröövlite poolt. Mõne praeguse kiriku asupaigas asunud muistsed hiied, mis langenud kiriku ehitajate ohvriks. Eripalgelisi legende on palju, nii muinasajast kui ka tänapäevast. Hoonete välimuski kõneleb pikast ja värvikast ajaloost ning sadadest põnevatest sündmustest.

Kirikud on väga eripärased nii arhitektuurilt kui ka asukohalt. Mõni asub keset linna, küla või tähtsal ristteel, samal ajal kui teised on end sügavale metsade rüppe peitnud. Mõne leidmine on kerge ning pühakoda kaugelt näha, aga teise juurde saamiseks tuleb pikalt tiirutada. Seda mõnusam on aga siis astuda jahedate müüride vahele, imetleda koja sisemust, tunda enda ümber aastasadade hõngu. Kiriklike pühade või teenistuste ajal samasse sattudes saab rändaja osa ka mitmesugustest rituaalidest ja traditsioonidest, mis on pika aja jooksul välja kujunenud.

Paljude selliste kirikute juures on olemas ka majutusvõimalus, mis erinevalt levinud eksiarvamustest pole mitte ainult usklikele mõeldud. Iga väsinud rännuline võib seal peatuda ja puhaste linade vahel ööbida. Majutusvõimalust pakub ligi poolsada Eesti kirikut pea igas maakonnas. Enim majutust pakkuvaid kirikuid leiab teeliste kirikute veebilehe andmeil Saaremaalt. Teine võimalus ööbimiseks on telkimine kiriku juures, seda pakkuvaid kirikuid on isegi rohkem.

Niisiis ei maksa pühakodasid peljata, teele jäävasse kirikusse võib julgelt sisse astuda. Sest need ei paku vaid religioosseid elamusi, vaid peidavad endas ka põnevat ajalugu ning huvitavaid juhtumisi. Ning väikese puhkepeatusena väsinud rändureile on teeliste kirikud igati tänuväärsed kohad, kus hinge tõmmata ja rahu ning vaikust nautida.