Juba ainuüksi sügiseste ja talviste ilmadega Eestis puhkuse veetmine tundub paljudele ületamatu ekstreemsusena. Seda ootamatult vahelduvate ilmastikutingimuste ja muutliku temperatuuri tõttu. Paljuski ka inimeste endi eelarvamuste pärast karmis looduses ellujäämise võimalikkusest. Siiski pole ükski neist asjaoludest tõsiseks teguriks, mis peaks takistama sügisel ja talvel Eestis elamusi kogumast.
Kel vähegi soov kogeda midagi tavalisest erinevat, siis on sügis selleks sobivaim aastaaeg. Suvesoe pole veel lõplikult kadunud, ent lämmatav kuumus või tüütavad putukad on selleks hetkeks jäänud järgmist suve ootama. Sügisel on mõndagi huvitavat teha nii metsades, rabades kui merelgi. Seenel-marjul käimise asemel on alternatiive küllaga, mis peaksid sobima igale maitsele ja eri mugavusastmetele.
Näiteks paintball tuulises metsas pakub põnevust ja ootamatuid elamusi. Küll ehmatab silme eest läbi liuelnud puuleht või eemal õõtsuvad põõsad ja oksakesed. Samas pääseb vastasmängijaile hoopiski kergemini ligi hiilima ning ootamatu tormihoog võib muuta võistluse seisu põhjalikult.
Sügisesel jahihooajal kubisevad metsad ulukitest, tuleb vaid vaikselt ja ettevaatlikult liigelda, et loomi mitte ära ehmatada. Verisema jahi austajad peaksid olema jahipidamisnõuetega hästi kursis. Need, kel alles soov püss seljas metsa minna, võiksid esmalt konsulteerida mõne tuttava kütiga, jahindusseltsiga või Riigimetsa Majandamise Keskuse jahiosakonnaga.
Kes aga plaanivad vereta jahti ehk metsloomade fotografeerimist, need ei pea regulatsiooni pärast muretsema. Peaasi on omada kvaliteetset fototehnikat, piisavalt kannatust ja keskkonnasõbralikkust.
Purjeka või paadiga merele minnes peab jälgima ohutusnõudeid, sest tormine meri üllatab tihtipeale ebameeldivalt. Kellel julgust ja vastupidavust ning mõistust kõiki reegleid jälgida, see naudib üle metsikute lainete tuhisemist ning soolaseid veepritsmeid täiel määral. Väikesed saared on paigad nii üürikese sügispuhkuse veetmiseks kui firmaga lühikese väljasõidu ja viimase vabaõhupikniku korraldamiseks.
Kajakireisid piki rannikut ning süsta- ja kanuumatkad kärestikulistel jõgedel on mõeldud juba veidi vastupidavamatele huvilistele. Suviste veematkade asemel, mil kulgeti vaikeseloomulistel jõgedel ning niisked riided kuivasid päikese käes kiiresti, on sügisene külmades kärestikes elu eest tuhisemine hoopis teise mekiga. Alles lõõmava kamina ees soojendavaid jooke rüübates tunnete, mis kõik sai läbi elatud.
Niisama jalutajatele või matkajatele pakuvad palju uut Eesti rabad. Matkaradade asemel tasub suunduda avarabadele, mis sügiseselt kolletavad.
Hämaratel talveõhtutel pole midagi mõnusamat, kui uidata üksi või seltskonnaga mõnel lummemattunud matkarajal. Kaasas valgusallikatena tõrvikud või laternad, seljas soojad riided, seljakotis termos kuuma kakao või hõõgveiniga. Kuulata loomade ragistamist kaugemal metsa all, heita kartlikke pilke ümbritsevasse hämarusse, imetleda sügavmustas taevas siravaid tähti ning kuud.
Põhjalikuma talvise matkaelamuse soovijad saavad ööbida mõnes arvukaist metsamajadest ja -onnidest. Õhtu möödub saunas leili visates ning tulist keha lumehanges või jääaugus jahutades. Seejärel istutakse kamina ees ja veedetakse lõbusalt aega, kuni uni võtab võimust ning hubane majake on ainsaks oaasiks keset külma, pimedat ja metsikut loodust.
Talve romantiliseks sisustamiseks pakuvad ratsatallid saanisõidu võimalusi. Läbi hangede tuhisemine, lumehelbed näkku peksmas, ise paksude karusnahkade all lösutades ? sellist elamust ei koge iga päev. Julgemad ratsutavad iseseisvalt üle lummemattunud väljade või võtavad ette pikki ratsaretki läbi metsade, üle rabade, piki jäätunud jõgesid.
Lumi ja jää on võimalusteks ka mootorispordi austajaile. Mootorsaanisafarid metsades ning jõgedel võivad kesta päevi. Liikudes turismitalust turismitallu, kohapeal varustust täiendades ja kütust varudes ? nii võib veeta päevi lumistel Eestimaa avarustel. Uisutamine jäätunud jõgedel on kümneid kordi lõbusam ja huvitavam kui jäähallis tiirutamine. Oluline on jälgida jää tugevust, sest märg suplus südatalvel on ohtlik nii elule kui tervisele.
Ka talvel on jahilkäimine mõnus tegevus. Talvine jaht erineb paljuski sügisesest. Näete loomajälgi selgelt lumes, ent samas näeb loom valgel taustal teidki kaugelt tulemas. Võrreldes sügisega on olud vastupidi ? ent see lisabki põnevust tagaajamisprotsessi.
Kagu-Eesti suusakeskustele pakuvad alternatiivi Ida-Viru tuhamäed. Kohtla-Nõmmel avatakse talvel taas suusakeskus, kus saab kasutada valgustatud suusaradasid, järske laskumisnõlvu ja kummirõngal mäest alla sõitmist. Eriti ekstreemsete elamuste otsijad ei pelga ka teisi tuhamägesid, mille järsud nõlvad ületavad Kagu-Eesti omasid kordades. Seal allamäge tuisates on adrenaliinisüst garanteeritud.
Kalameestele on talv aeg, mil jääaugu ääres meelitatakse päevade viisi kala konksu otsa. Soodsate ilmastikuolude korral lisandub kalastusvõimaluste hulka jääalune püük. Seda ei saa harrastada kõikjal, ent enamikul talvedest on see võimalus olemas Peipsi järvel.
Sügis-talvised ekstreemtegevused on alati seotud riskidega seoses alajahtumise, libisemiste ja kukkumiste või muude talviste ohtudega. Võimaluse korral tasub võtta atesteeritud teenusepakkujaid. Nende puudumisel aga jälgida tähelepanelikult ettevaatusabinõusid ja olla valmis ootamatusteks.
Eesti turismiettevõtlus ei ole talviste atraktsioonide osas veel eriti arenenud. Seda just ekstreemsemate vaba aja veetmise võimaluste vallas, kus peamiselt pakutakse traditsioonilisi ning n-ö kindla peale mineku teenuseid. Puudu jääb loomingulisusest ja elamuste tekitamisest, mis tegelikkuses kliendile tähtsamgi ning mille eest ollakse oluliselt rohkem valmis maksma. Need vähesed turismiettevõtjad, kes tegutsevad eripäraste võimaluste pakkumisega, on tööga üle koormatud juba kuude viisi ette. Siiski on uued tulijad juba sel talvel turule tulemas ning põnevad sügis-talvised pakkumised peagi kõigile kättesaadavad.
Nautimaks sügis-talviseid vabu hetki, tuleb fantaasia tööle panna. Eestis on võimalused igasuguste ideede elluviimiseks ? tuleb need vaid korralikult formuleerida.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”