• OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • 18.10.05, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Marek Puidak: ootan firmasiseste tasuta mobiilikõnede pakkumist

Just sellest saab üks peamisi kriteeriumeid, mille alusel asub Norby endale peagi otsima kindlat koostööpartnerit mobiilside vallas. ?Me ootame pikisilmi seda aega, kui ettevõttesisesed mobiilikõned on täiesti tasuta,? sõnab ta. Kuna Norby Telecomis on palju liikuvaid töötajaid, kelle peamiseks suhtlusvahendiks ongi mobiiltelefon, tähendaksid tasuta sisekõned olulist kokkuhoidu. ?Leedus on näiteks see täiesti võimalik juba praegu, ka Hispaanias saan ma sealsete äripartneritega vajalikud kõned tasuta tehtud,? põhjendab Puidak oma ootusi.
Eestis on sellise lepingu suutnud välja kaubelda vaid üksikud ettevõtted. ?Kui me hakkame tegema otsust, kelle alla minna, siis oleks see kindlasti väga kõva argument, kui operaator pakuks meile tasuta firmasiseseid kõnesid,? heidab ta seni kõikvõimalikel viisidel kasumit hoida üritavatele mobiilsidefirmadele kinda.
Ühtse operaatori hankimine on praegu oluline veel ka seetõttu, et Norbyga liitub pidevalt uusi töötajaid, kelle seas on nii seniseid Elisa kui ka EMT kliente. Firmasiseste lühinumbrite kasutamiseks peavad kõik töötajad olema aga ühe mobiilsidefirma kliendid.
Ise on Marek Puidak EMT klient, seda juba ajast, mil mobiil tähendas kopsakat NMT-telefoni. Praegu tal aga klassikalist mobiiltelefoni enam pole. Lihtsalt ei lähe vaja. Sama rolli täidab edukalt ära PDA ehk pihuarvuti, millel on enamiku moodsate mobiilidega võrreldes suur eelis: sellega saab kasutada traadita internetti ehk WiFi-võrke.
Peale tavapärase internetis surfamise ja e-posti lugemise on WiFi olemasolul veel üks oluline pluss: pisikese tarkvarajupi abil saavad üle võrgu tehtud ka tavalised telefonikõned, avalikku WiFi-võrku kasutades tasuta.
Pihuarvutiga e-posti vaatamisel on Puidaku sõnul veel üks hea külg: Tallinna tipptunni ummikutes seistes saab rahulikult oma kirju lugeda. ?Sellega ei tohi muidugi liiga hoogu minna, sest siis ei pane tähele, mida ees sõitev auto teeb,? sõnab Marek Puidak muiates. Siiani on aga kõik hästi läinud, auto on terve ja kõik olulised kirjad saavad Liivalaia tänava ummikutes loetud.
Ka muusika kuulamine ja fotode tegemine telefoni abil pole Marek Puidaku jaoks võõras. Mobiilifotod ei oma siiski suure kunsti rolli, vaid nendega on hea kolleegidele edastada näiteks mõnda tekkinud ideed. Muusika või telefoni mällu salvestatud videoklipp aitavad rahustada aga autos viibivaid lapsi, kui nad mingil põhjusel rahutuks muutuvad, lisab ta.
Oma telefoniarvet Puidak suureks ei pea, see püsib 2500?3500 krooni suurusena, märkimisväärne osa tuleb välismaal viibimisest ehk roaming?ust. Kuna viimasel ajal on ta pidanud töö tõttu tihti Hispaanias viibima, muretses Puidak omale ka sealse mobiilsidefirma SIM-kaardi. Nii saab teha kohapeal olulisi kõnesid odavamalt kui EMT kaardiga roaming?us olles.
Tänapäeval ei saa kontoris üle ega ümber vajadusest kasutada arvutit. Esimest korda sattus Puidak arvuti juurde juba keskkooli ajal, 1990. aastate alguses, kui kodukooli arvutiklassis tuli õpetaja juhendamisel õppida selgeks lihtsam programmeerimine. Edasi aga tuli juba oma kinnisvaraäri ning arvutist sai interneti puudusel abivahend kirjade trükkimisel ja tabelarvutuste tegemisel. Koos interneti jõudmisega Eestisse laienes Puidaki jaoks ka arvuti kasutusvaldkond. ?Esialgu olid mingid naljakad sissehelistamiskeskused, kust sai mängusid alla laadida,? meenutab Puidak. Kogemust, et infot saab mujalt maailmast oma arvutisse laadida, nimetab ta praegu ?totaalseks uueks kogemuseks?. ?Praegu ei oska ma ilma arvutita üldse elada,? väidab ta.
Peamiseks Marek Puidaki töövahendiks on IBMi sülearvuti. Klassikalist lauaarvutit ta enam sisuliselt ei kasutagi. ?Kui liigud ka veel, siis on oma vajalike andmete kaasaskandmine lauaarvuti korral väga keerukas,? sõnab ta. Nii ongi ta juba Ühispangas töötamise ajast alates veendunud sülearvuti eelistaja.
Sama suund on toimimas ka Norby Telecomis, ettevõtte töötajad kasutavad eelkõige kaasaskantavaid arvuteid, lauaarvutid on vaid neil töötajatel, kes kontorist eriti väljas ei käi.
Peale e-kirjavahetuse ja veebis surfamise kasutatakse Norbys internetti ka telefonikõnede tegemiseks. Tegu pole Skype?i massilise kasutamisega, vaid ettevõttest väljuvad ja sinna sisenevad telefonikõned läbi interneti. Arvutit seejuures vaja ei ole, selle jaoks on töötajatel IP-telefonid. Tulemuseks on Puidaku sõnul tõsine kokkuhoid sidekuludes.
Kui küsida temalt kasulikke veebilehekülgi, millest tal igapäevases töös abi on, toob Puidak välja erinevad otsingumootorid. ?Kui ma kohtun kellegagi esimest korda, võtan ma tavaliselt lahti otsingumootori ja sisestan sinna inimese nime,? seletab ta. Nii saab ülevaate sellest, mida konkreetne inimene on teinud või millega tema firma tegeleb. Interneti osas on viimasel ajal kasulike abivahendite hulka lisandunud ka Google Earth, mis laseb raadiovõrgu planeerijatel vaadata, kas ja kuhu on mõistlik panna mõni tugijaam.
Suhtlusprogrammidest on igapäevaselt nii sõprade kui ka töökaaslastega suhtlemiseks Norbys kasutusel MSN. ?Meil on kontorite võrk erinevates kohtades, MSNi kaudu kolleegidega suhtlemine on väga mugav,? kinnitab Puidak.
MSNi kui viiruste levitajat Norby Telecomis samuti ei kardeta. ?Viirusetõrjeprogrammid uuendavad ennast automaatselt, seega pole meil olnud juhust, et mõni viirus oleks meile MSNi või e-posti teel sattunud siia laastamistööd tegema,? kinnitab Puidak. Küll tuleb tal aeg-ajalt pidada võitlust rämpspostiga, mis ründab eriti Puidaku kodust e-posti aadressi. ?Seal on umbes pool saabuvatest kirjadest kindlasti rämps,? arvab ta. Töö juures täidavad oma tänuväärset osa aga filtrid, mis üleliigsed e-kirjad agaralt välja sorteerivad. Vahel liigagi agaralt, sest arvuti rämpsposti kataloogist leiab Puidak regulaarselt ka mõne äripartneri kirja.
Internetiühenduse tarvis kasutab Norby Telecom MicroLinki andmesidevõrku, kuid see on peagi muutumas. ?Kui leping sai sõlmitud, oli MicroLink veel iseseisev ettevõte, nüüd kuulub aga Elionile,? seletab Puidak põhjuseid, miks Norby võtab kohe-kohe kasutusele isikliku valguskaabli. Elioni näol on tegu siiski meiega konkureeriva ettevõttega ja kui firma strateegiline info käib läbi konkurendi aktiivseadmete, siis sa ei tunne ennast kõige mugavamalt, seletab ta.
Päris oma ?internetitoru? eeliseks on veel ka see, et nii saab ettevõte praktiliselt piiramatu mahuga internetiühenduse, praeguse lepingu kohaselt tuleb aga iga megabait teenusepakkujale kinni maksta.
Norby kontoris on olemas aga nii kaablid kui ka WiFi-ühendus. Ka oma kodus on Puidakil kaablid veetud igasse tuppa, sellega on näiteks ühendatud ka satelliittelevisiooni tuuner. WiFi olemasolu lubab aga arvuti kasutamist näiteks terrassil puhates, sest töökirju loeb Puidak ka õhtul kodus olles, sealhulgas vahetult enne magamaminemist. ?Meil on äripartnereid erinevates ajavööndites ja seetõttu on kasulik mõnele kirjale juba õhtul ära vastata,? seletab ta. Samal põhjusel on 24 tundi ööpäevas sisse lülitatud ka tema pihuarvuti, vaid helinad on öötundideks maha keeratud.
WiFi kasutamiseks vajaliku koduse ruuteri seadistamiseks pöördus Puidak oma firma spetsialistide poole. ?Ma ise siiski ei ole arvutitehnik,? põhjendab ta, miks jättis tõsisema töö spetsialistide hooleks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 15:51
Rail Balticu hetkeseis: milliseid jaamu ehitatakse ja millal need valmivad
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele