Möödunud nädala neljapäeval ilmunud Äripäevas jutustas advokaat Meelis Pirn nukra, aga paraku eksitava loo sellest, kuidas uus aasta toob kodanikele põhiseaduslike õiguste kallinemise ? riigilõivud kohtusse pöördumise eest muutuvat talumatult kulukaks. Kuna muudatused tehti justiitsministeeriumi eestvõttel, siis tutvustan tasakaalu huvides nende tausta ja eesmärki.
Peamiseks eesmärgiks oli korrastada riigilõivud hagihinna alusel nii, et lõivud väljendaksid mingilgi määral keskmisi kulutusi ühele asjale, samal ajal tõstmata üldist riigilõivu koormust ja halvendamata riigilõivu laekumist. Riigilõivu mõte on katta menetluse kulud.
Justiitsministeeriumi andmeil arutatakse ca 80% tsiviilasjadest mittevaraliste hagidena, ehkki tegelikult on nende näol enamasti tegu varaliste vaidlustega. See vasturääkivus on üks vana seaduse varjukülgi. Mittevaralised hagid on aga n-ö hinnata hagid ? nende eest tasutav riigilõiv 60 krooni ei kata murdosagi menetluskuludest. Nii ongi seni ainult advokaadi osavusest sõltunud, kas 10 miljonit krooni väärt eseme üle saab kohtulikku vaidlust alustada ehk riigi enda huvides tööle rakendada 60 või 350 000 krooni eest.
Põhiseaduslik õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ei tähenda, et riik peaks kohtuvaidlusi võimaldama teiste maksumaksjate või vähemosavate kohtuskäijate arvel. See tõdemus ongi kokkuvõtlikult muudatuste põhjuseks.
Muudatused ise on järgmised. Esiteks, enamik ?hinnata hagisid? saab selge hinna ? nende eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt sellele, kui suure nõudega on tegu.
Teiseks, menetluse lihtsuse huvides määrati väikestele, kuni 5000kroonistele hagidele üks riigilõiv. Ka see ? 250 krooni ? ei kata kõiki kohtumenetluse kulusid, aga suurem lõiv nii väikese hinnaga hagide puhul oleks ilmselt sotsiaalselt talumatu.
Kolmandaks, väga suurte hagihindade puhul ei ole praegune lõiv proportsionaalne. Riigilõivul peab olema ülempiir, mis kujuneks hagihinna, keskmise kohtukulu ning suurima võimaliku kulu alusel, mis riik asja läbivaatamiseks teeb. Seni sellist piiri polnud. Nüüd otsustas Riigikogu, et 750 000 kroonist suurem riigilõiv (riigi kulud väga suure hagihinnaga asja läbivaatamiseks) ei ole põhjendatud. Samuti vähendati üldiselt suure hinnaga hagide eest tasutavat riigilõivu (nt 10 miljoni krooni suuruse nõude korral on lõiv 157 750 krooni senise 350 000 krooni asemel).
Neljandaks, nende muudatuste põhjal on ümber arvutatud ka vahepealsed riigilõivu täismäärade astmed. Kokkuvõttes muutub alates 4000-kroonisest hagihinnast riigilõiv väiksemaks kui seni (nt miljonikroonise nõude puhul oleks riigilõiv 46 000 krooni asemel 37 750).
Niisiis ei alga uus aasta tavalisele kohtussepöördujale koledasti. Sest sisuliselt on riigilõive alandatud, lihtsalt kaob võimalus algatada miljonilisi vaidlusi 60 krooni eest.
Tõsi, advokaatidele ei pruugi see meeldida, kuid riigi asi ongi jälgida, et kohtus ei saaks käputäis inimesi ajada oma asju teiste arvel.
On õiglane, kui riigilõivuvabastus sõltub inimese majanduslikust olukorrast ? st riigi menetlusabi saavad ainult need, kes seda tõepoolest vajavad. Mitte need, kelle advokaadid suudavad hagi sõnastada nii, et see kvalifitseeruks ?hinnata hagina?.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.