Nimelt peeti just madalat rehvirõhku põhjuseks, miks Ford Exploreri maastikuautode all olnud Firestone?i rehvid plahvatusega purunesid. Tagajärg: vähemalt 119 inimest sai avariides surma, Ford pidi tagasi kutsuma 13 miljonit Firestone?i maastikurehvi.
Juhtunust lähtuvalt pole ka ime, et USAs on liikumas plaan muuta rehvirõhu jälgimissüsteemid kohustuslikuks kõigile sõidu- ja kergeveoautodele. Idee mõningatele aspektidele on aga vastu kohalikud rehvitootjad. Nimelt peaks seaduse kohaselt hakkama sõiduki armatuurlaual põlema ohutuli, kui selle rõhk langeb 25 protsendi võrra. Rehvifirmade hinnangul pole aga selline ühtne määr õige, kuna osa masinate puhul tähendab 25protsendine langus rehvirõhus juba ohtliku piiri ületamist. Plaanide kohaselt peaks sõiduautod olema rehvirõhu mõõtjatega varustatud 2006. aastast, kergeveokid aga 2008. aastast.
Mitmed tootjad pakuvad aga juba praegu oma autodele rehvirõhu sensoreid. Laias laastus jaotatakse need kaheks: otseselt rehvirõhku jälgivad ning kaudselt rehvide tühjenemist kontrollivad süsteemid.
Esimeste puhul jälgib rehvirõhku otse rehvi sees olev sensor, mis annab teatud intervalliga infot rehvi rõhu kohta auto pardakompuutrile. Selline süsteem võimaldab ka iga rehvi rõhku eraldi jälgida. Otseselt rehvirõhku jälgivaid süsteeme kasutavad näiteks Audi/Volkswagen, BMW, Land Rover, Mercedes-Benz, Porsche, Ford, Chrysler, Opel.
Kaudsed rehvirõhu jälgimise süsteemid kasutavad selleks auto ABS-pidurite süsteemi, kus iga konkreetse rehvi pöörlemise kiirust võrreldakse teiste sama auto rehvide pöörlemise kiirusega. Juhul, kui ühe ratta rõhk langeb, veereb ta erineva kiirusega ja auto pardaarvuti hoiatab tekkinud erinevusest juhti. Sellise lahenduse hind on küll autotootjale odavam, kuid ei anna näiteks märku, kui kõik neli ratast on mingil põhjusel saanud torke ja tühjenevad samaaegselt. Lisaks kaasneb valehäirete oht: pikas kurvis läbib välimine ratas sisemisest rattast erineva maa ja võib seetõttu anda süsteemile valeinfot.
Eestis pole rehvirõhu monitorid aga kuigi populaarsed, autole satuvad nad tavaliselt juhul, kui andurid juba standardvarustuses või saab need lisavarustust tellides millegagi kaasa. ?Seda juhtub väga harva, et rehvirõhu andurit küsitakse,? kinnitab Ascari müügikonsultant Kalle Proos. Probleemiks võib olla ka see, et osal masinatel on rehvirõhu andur tellitav vaid komplektis näiteks veojõukontrolli või pardakompuutriga, komplektis ostmine lisab auto hinnale aga
mitmeid tuhandeid. Samas on ka erandeid. ?Mercedese uutel mudelitel CLS-, ML- ja S-klass on rehvirõhu sensor standardvarustuses, teistele mudelitele saab seda eraldi tellida. Hinnad algavad 800 kroonist,? kinnitab ASi Silbergroup turundus- ja klienditeenindusosakonna juhataja Helena Hyldahl.
Lisaks hinnale on probleeme veel teisigi: rehvi sisse (kas velje pinnale või ventiili külge) paigutatud sensor on õrn ja võib oskamatu rehvivahetuse ajal saada viga.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.