Firmad kulutavad infomeediale sadu tuhandeid kroone aastas

Meediaeksperdi aasta alguses läbi viidud uuringust selgub, et leidub ettevõtteid, kes panustavad infomeediakanalitesse aastas 300 000 krooni. Selline investeering infomeediakanalitesse on selgelt ülemakstud ja ettevõtte raha raiskamine, nendib uuringu läbiviija Meediaeksperdi arendus- ja turundusjuht Tiina Lumiste. Tema sõnul peaksid ettevõtted, kes panustavad infomeediakanalitesse üle 200 000 krooni, vaatama kriitiliselt üle oma eelarved.

Põhjus, miks infomeediasse panustatavad summad küündivad aasta lõpuks sadadesse tuhandetesse kroonidesse, on Lumiste sõnul selles, et infomeediaeelarve pole aasta alguses kinnitatud. Uuring kinnitab, et enamik ettevõtetest ehk 70% pikendab juba kehtivaid lepinguid jooksvalt ja vaid 30% planeerib tegevust teadlikult.

Alla 20% juhtidest valivad partneri hea müügitöö alusel ja 10% tüütava müügi tagajärjel. ?Kuna turul on üle 60 teenusepakkuja (infotelefonid, kataloogid ja internetiportaalid ning otsingud), võtab mõni juht suurema osa pakkumistest vastu, sest tal puudub aeg süvenemiseks ja ta ei oska ise eelistada üht kanalit teise ees,? nentis Lumiste.

Uuringust selgus ka see, et ettevõtted ei tea, millistes infokanalites firmat reklaamitakse ja millise mahuga. Teatakse, et kuskil ollakse, nimetatakse mõned tuntumad kanalid, aga milleks ja kelleni tahetakse jõuda, on tihti läbimõtlemata. Kui ühel hetkel lepingulised infomeediakanalid kaardistatakse, on Lumiste sõnul üllatus suur, sest summa võib kokku olla päris kopsakas.

Lumiste sõnul pakutakse palju mitmesuguseid pakette ning hinnaskaala on lai. Infotelefonide põhiandmete lepingud jäävad 3000?8000 krooni piiresse, oleneb märksõnadest ja kanali tuntusest. Kataloogides maksavad põhipaketid 2000?6000 krooni, oleneb valitud rubriikide arvust, hind sisaldab ka logo eksponeerimise võimalust.

Internetiotsingutes jäävad lepingusummad 1000?5000 krooni vahele, sõltudes eelkõige märksõnade arvust.

Kui on tegemist suurema infomahuga, positsioonilepingute, firma filiaalide või edasimüüjate edastamisega, on lepingute summad oluliselt suuremad. Positsioonilepingud küündivad olenevalt valdkondadest ja infomeediakanalist kuni 55 000 kroonini. Samas on Lumiste sõnul hinnad läbiräägitavad ja kõik oleneb müügiesindaja südikusest ja firmajuhi läbirääkimisoskusest.

Pärnu Õlu on kasutanud Ekspresskataloogi ja Infoplussi, seda minimaalse ehk ettevõtte üldinfo edastamiseks.

Igal aastal analüüsime üha enam, milline peaks see meie potentsiaalne klient või koostööpartner olema, kes meid kusagilt kataloogist otsima hakkab.

Tarbija saab info tootelt. Kui meie kliendid peavad meie telefoninumbreid otsima, siis oleme ise halvasti tööd teinud.

Samuti on väga väike tõenäosus, et uus koostööpartner meid kataloogidest leiab.

Uuendame andmeid nendes kataloogides, kus juba sees oleme ja üldjuhul väldime uusi samalaadseid pakkumisi. Seda üsna lihtsal põhjusel. Kuna tegemist pole meie jaoks olulise valdkonnaga, siis panustame sinna ka minimaalselt aega ja raha.

Sel aastal oleme neisse kanalitesse investeerinud alla 3000 krooni, mis on turunduseelarvest kaduvväike osa. Raha selleks on planeeritud.

Vichiunai kasutab ainult tasuta pakette ehk siis selles mahus, mis eri kanalites kuulub tasuta paketi sisse. Miks? Ma arvan, et me oleme suhteliselt hästi tuntud.

Vichiunai pole ka kuskil otsingumootorites parema väljapaistvuse saavutamiseks midagi teinud. Ma arvan, et veebi kaudu pole eriti võimalik toidutooteid müüa.

Toidukaupadega on selline lugu, et need on katsu-nuusuta-vaata-proovi-kaup. Ka B2B puhul on täpselt sama lugu. Me käime messidel ja meie müügiesindustes enam kui 10 riigis käib aktiivne müügitöö. Meie äri toimub praegu 42 riigis. Infomeediakanalite aastane eelarve jääb meil alla 1% turunduseelarvest ning reeglina on need kulutused planeeritud.

Alustava konsultatsiooniettevõttena kasutasime 4-5 aastat tagasi valikuliselt nii telefonikatalooge, infotelefone kui ka internetiotsinguid. Seda selleks, et kiiremini kaardile jõuda, jalad maha saada. Enam me seda ei tee, sest meie äris käib enese müük hoopis teisi kanaleid kaudu.

Küll aga on oluline veebileht ? see annab tunnistust, eriti väikefirma puhul, et plaanid on pikaajalised, ja pole tegemist ühepäevaliblikatega.

Meie arvates on paberkandjal telefonikataloogid totaalselt out. Veeb valitseb infoandjana nii ettevõtluses kui ka riigi- ja kolmanda sektori töös.

Infomeedia tõhususest puudub objektiivne ülevaade. Arvan, et uuringufirma tehtud ülevaade aitaks ettevõtetel nende kasutamist paremini planeerida ja sõeluks välja prügikaladest pakkujad. Kuna pakkumisi tuleb suhteliselt palju, võib kergesti paljude kasuks otsustada või helistaja hoopiski põrgusse saata.