Royal Service on ära teeninud suure juubelipeo

Äripäev on paigutanud Royali kahel korral esikohale üritusturunduse TOPis (2001, 2003) ning viimases Firmapeo erilehes avaldatud uuringu põhjal on ettevõte kõigi näitajate poolest endiselt tunnustatuim. Äripäeva küsimustele vastavad ettevõtte tegevjuht Rika Soopa ja loovjuht Mart Mikk (MM).

25. märtsil möödub kümme aastat teie firma asutamisest, kas ettevalmistused sünnipäevapidustusteks juba käivad?

RS: Oi, sinna on veel veidi aega, äsja saatsime oma sõpradele ja kolleegidele alles uusaastatervitused teele. Ehkki peame jõuludest ja jõulutervitustest väga lugu, oleme juba aastaid saatnud oma klientidele tervitused alles sel ajal, kui enamikus firmades korvid mandariinidest tühjaks söödud ja jõulukaardid vanapaberisse toimetatud.

Kas see, et saadate jõulu- ja uusaastatervitused nii hilja on teadlik käitumine?

RS: Esmapilgul peidab see endas igati ärilist ja turunduslikku eesmärki, kuna sel moel on võimalik eristuda, oma saadetisega meelde jääda ja parimal juhul kuni märtsikuuni nähtaval olla!

Algselt oli sellel hoopis argisem põhjus. Kunagi, kui korraldasime ainult üritusi, oli detsembrikuu töid-tegemisi nii täis, et kellelgi ei olnud aega kaartide saatmisele isegi mitte mõelda. Pooles jaanuaris, vahel isegi veebruari alguses saabus ka meie majja tõeline pühademeeleolu ja aeg kokkuvõteteks. Praegu oleme suutnud planeerida töökoormuse ühtlaseks aasta ringi, kuid vana tava on igati mõttekas säilitada, nagu traditsioonidega ikka - kergem on neid lõhkuda kui elus hoida.

Ürituse korraldajatena manitsete, et juubelipeo korraldamist ei tohi viimasele minutile jätta. Teie ise ei erine sugugi tüüpilistest ettevõtetest, kes avastab kuu aega enne tähtpäeva, et oleks vaja pidu korraldada.

RS: Plaanid on tegelikult tehtud, kuid saladuseloori kergitada hetkel ei taha - midagi peab ju üllatuseks ka jääma!

MM: Juubelist ei julge esialgu lähemalt rääkida miskit, üldtuntud vanarahvatarkus kingsepa jalavarjudest kummitab täiega pea kohal!

Milline on olnud Royali korraldatud seni kõige suurem sünnipäevapidu?

MM: Ilmselt oli see ESSi kümnes sünnipäev, mille tarvis sai Tallinna sadama C-terminali kõrvale püstitatud Eestis seninägemata spetsiaaltelk, milles kolme päeva jooksul toimusid erinevatele sihtrühmadele suunatud üritused.

Esimesel õhtul toimus pidulik vastuvõtt 600 külalisele, teisel õhtul peeti meeles 700 oma töötajat ja kolmandal päeval külastas ESSi lahtiste ustega perepäeva umbes 2000 külastajat. Esinejate hulgas olid eksklusiivselt selleks puhuks Eestisse toodud Francis Goya, Estonian Dream Bigband, Hayati Café, Hedvig Hanson, Dave Benton, Lament ning paljud teised.

Tänavu sügisest on Royal ennast ümber positsioneerinud täisteenust pakkuvaks turunduskommunikatsiooniagentuuriks. Kuidas kasutate turunduslikult ära oma juubelit?

RS: Reklaamikampaaniat kindlasti ei tee. Piirduksime esialgu näiteks käesoleva intervjuuga - eks seegi ole ju omamoodi avalikkusele suunatud kanal.

Tundub, et loovutate vabatahtlikult turuliidri positsiooni üritusturunduses ja sisenete valdkonda, kus tegijaid palju ning läbi lüüa tunduvalt raskem?

MM: Kui praeguse hetkeni tekib veel pidevalt juurde kindlatele valdkondadele spetsialiseeruvaid agentuure, siis homse päeva sõna saab kindlasti olema hoopis multifunktsionaalsus.

Kui soovite, siis nimetame seda integreeritud turunduskommunikatsiooniks, millest paar aastat tagasi palju räägiti, kuid vahepeal hakkas tunduma, et see päriselt teoks iial ei saagi. Täna näeme väga selgelt, et ajaga kaasas käivatel ja edumeelselt mõtlevatel klientidel ei ole põhjust ega ka ressursse tellida tulevikus erinevaid turundusteenuseid erinevatest agentuuridest.

Loomulikult oleme samal ajal endiselt parimad ürituste korraldajad! Lihtsalt ürituse korraldamist ei saa käsitleda eraldiseisvana muust kommunikatsioonitegevusest.

Milliseid üritusi korraldas Royal kümme aastat tagasi, kui oli vahupidude kõrgaeg?

RS: Royal Service'i nime all korraldas aastatel 1996-99 kahemehefirma hoopis klubiüritusi (vahupeod Eesti klubides, missivalimised, kontserdid, vabaõhuüritused, tudengipäevad jne). Teadlikust turunduslikust aspektist saab Royali puhul rääkida alles aastatest 1999 ja 2000, sellesse perioodi jääb näiteks Villi perepäeva sünd Tallinna loomaaias, mida loeme endiselt oluliseks verstapostiks Eesti üritusturunduse ajaloos.

Milline nägi välja 1996. a ettevõtete tüüpiline sünnipäevapidu? Edukamad ja põnevamad projektid?

MM: Paljudele lugejatele on ehk üllatuseks, et aastal 1996 toimus rida eeskujulikke üritusturunduslahendusi, millest siinkohal nimetaksin näiteks Bacardi Feelingut, Hennessy uusaastakontserti ja Eesti Päevalehe heategevuskontserti. Meie firma tuumik oli tol ajal hoopis Kontuuri hingekirjas (Kaarel, Kati, Mikk, veidi hiljem Rika) ning saime hindamatuid kogemusi Liviko Volbriöö, Rock Onzerdi ning mitme teise praeguses mõistes klassikalise üritusturundusaktsiooni korraldamisega, rääkimata arvukatest müügiedenduskampaaniatest ning kõikvõimalikest tarbijamängudest Viru Valgele, Maksimarketile, Sakule, Levi&Kutole ning paljudele teistele tolle aja turuliidritele. Pigem on probleem vastupidine: kümme aastat tagasi olid inimesed kohati ehk tolerantsemad ja vähemnõudlikumad.

Kas ürituse korraldamisel on kümne aastaga olnud ka arenguhüppeid?

RS: Kindlasti on kümne aastaga teinud tohutu hüppe tehnilised võimalused, alustades heli-, valgus-, lava- või videotehnikast.

Mõnevõrra on vabanetud teatud stereotüüpidest, on saadud aru sellestki, et mõne firma kümme tegutsemisaastat on küll oluline teetähis, kuid seda ei pea ilmtingimata kohe maani kleitides ja tumedates ülikondades tähistama - lähtuda tuleks ikka eesmärgist ja sihtrühmast.

Milles on üritusturundusel veel palju areneda?

Tulevik toob kindlasti kaasa üha rohkem n-ö bränditud meelelahutust ning edutainment'i. Ürituste korraldajad ja üritusturundusspetsialistid võtavad üha rohkem üle elemente teatrist, televisioonist ja filmist, kõik muutub üha ladusamaks ja kvaliteetsemaks.

Kümmekonna aastaga on üritusturundusvaldkonnas palju muutunud. Ja ma ei räägi mitte ainult pidude eelarvetest ega nende mastaapidest.

Pigem inimeste endi silmaringi avardumisest ja haritusest. Tänaseks on inimesed juba palju ise ringi käinud ja näinud. On aru saadud, mis kuhugi sobib ja mis mitte ning kuidas mingit stiili välja peaks pidama. Selliseid möödapanekuid, mis tehti kümme aastat tagasi, nüüd enam ei juhtu.

Kuidagi ei taha näiteks meelest minna kurioosne näide üheksakümnendate aastate keskpaigast, kui linnas, üsna käidavas kohas, avati uus kiirsöögirestoran. Selline lihtne kohake, kus sai tellitud toidu plastmasskandikule tõsta ning siis hiigelakende juurde metalljalgadega laua taha sööma istuda. Pidulikule üritusele - söögitorni avamisele - olid tellitud esinema stripparid.

Kujutage nüüd ette - lõunane aeg, inimesed akna taga sebimas - ja sees plastiktoolide vahel sõelumas poolpaljad näitsikud. Muidugi olid kohal pressi esindajad.... Ikkagi pidulik sündmus ju!

Usutavasti on nüüdseks sellised kurioosumid minevikku jäänud.

Latt on kindlasti kõrgemale seatud ning ka inimeste ootused on aastatega muutunud ning paranenud.

Nii nagu firmad ise on arengu teinud läbi ka firmade peod. Usun, et enam ei panustata mitte niivõrd välisele särale (milline artist ja millised hõrgutised minu peol on!), vaid eesmärgipärasele ülesandepüstitusele - kellele üritus on suunatud, mis eesmärgiga see on korraldatud ja kas täidab pandud ootusi või mitte.

Taseme tõusust annavad tunnistust kasvõi üritusturundusfirmade endi käekäik: tänaseks on nad end turul leidnud ja püsima jäänud.

Ühelt poolt on nende järele nõudlus, sest soovitakse osta professionaalset ja head teenust, ning sündmusi, mille korraldajaks on firma sekretär, jääb aina vähemaks.

Iga valdkonna jaoks on olemas oma meistrid. Ja vaid parimad on suutnud vastu pidada ajaproovile. Kes teeb, see ka jõuab. Mitte, et kes jõuab, see teeb.