Toetava taastusravi ostmine on inimese isiklik vastutus. Ka tööandja võib rahastada taastusravi, kui soovib ja arvab, et inimeste tervisesse on vaja investeerida. See on laiem teema, kindlasti tuleks elukvaliteeti parandavaid maksuvabastusi soodustada.
Sammaste loomist ei pea ma esialgu mõistlikuks, kuna see ainult suurendaks maksukoormust ega annaks liitujaile rahalist efekti. Mõte, et raha kuhugi makstes hakkab inimene rohkem tervisele mõtlema, ei tundu realistlik. Võrdlus pensionisambaga ei ole siin kohane, kuna vanadusrisk ja sellega seonduv sissetulekute vähenemine on inimesele arusaadav ja hoomatav. Eraldi haigussamba loomine võiks olla mõttekas, kui ka tööandja saaks sinna sissemakseid teha. Näiteks maksuvabalt.
Taastusravi toetamine on õige asi, eraldi kindlustussambad on rohkem rikaste riikide lõbu. Et veidigi ühtlast raviteenustega kaetust hoida, tuleks säilitada senine süsteem, mis siis, et kisa on palju ning tekk lühike. Peame arvestama, et meie sissetulekute tase on kordi madalam kui arenenud riikides, kuid tööjõu- ja halduskulud peagi samas liigas.
Erakindlustus tahab kindlustada ainult nn elukvaliteedi riske. Fataalsed ja kallid riskid jäetakse riigile. Kui meditsiini soovitakse kaasata erakindlustuse vahendeid, võiks kaaluda omaosaluse suurendamist mõnes nn elukvaliteediteenuses. Suurem omavastutus ka töövõimetuse kompenseerimises võiks panna töövõtjaid mõtlema tervise kindlustamisele.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.