OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,08

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,08

27.02.06, 13:08

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Majandusministeerium: detsembris jätkus ekspordi kiire kasv

2005. aasta detsembris toimusid kaubavahetuses sarnased arengud eelnevate kuudega, aastatagusega võrreldes kasvas eksport 30% ja import 18%.

Andres Kärssin

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaari kohaselt iseloomustasid samas suurusjärgus ekspordi kasvunumbrid peaaegu kõiki 2005. aasta kuid, vaid märtsis ja juulis jäid kasvud väiksemateks. Seda toetas Eesti peamiste kaubanduspartnerite soodne majandusolukord ning

Eesti kaupade konkurentsivõime kasvas nii Euroopa Liidu kui ka kolmandate riikide turgudel. 2005. aasta kokkuvõttes suurenes esialgsetel andmetel eksport 30 ja import 22%.

Tänu ekspordi oluliselt kiiremale kasvule langes kaubavahetuse puudujääk detsembris 2,6 miljardi kroonini, mis oli 9% madalam 2004. aasta sama perioodi näitajast. 2005. aasta kogu kaubavahetuse defitsiit jäi siiski eelmise aasta tasemele, ulatudes esialgsetel andmetel 30,7 miljardi kroonini. Välismaiste otseinvesteeringute hoogne sissevool ja eratarbimise kiire areng on soodustanud impordinõudluse kiiret kasvu.

Eksport suurenes detsembris aastases võrdluses kõigi kaubagruppide osas, vaid tekstiili ja tekstiiltoodete ning loomsete toodete väljaveo kasv jäid 10%st madalamateks. Kiiremini kasvas aastaga mineraalsete toodete (2 korda), plast- ja kummitoodete (1,7 korda), transpordivahendite (37%) ning metallide ja metalltoodete (27%) eksport. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete ekspordi kasvutempo mõningane pidurdumine jätkus ka detsembris.

Impordi kasvutempo aeglustumisele aitasid enam kaasa masinad ja seadmed, metallid ja metalltooted ning transpordivahendid, mille sisevedu kasvas aastaga 10% piires. Kõrged kasvud olid endiselt mineraalsete toodete ning plast- ja kummitoodete impordil, seda mõjutas osaliselt nafta maailmaturu hinna tõus, aga ka ekspordinõudluse suurenemine.

Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangul peaks kaubavahetuse kiire areng jätkuma ka 2006. aastal. Prognooside kohaselt ekspordi ja impordi kasvutempod aeglustuvad, tulenevalt 2005. aasta kõrgest võrdlusbaasist. Samas on oodata ekspordi ennakkasvu jätkumist, mille tulemusena võib loota väliskaubanduse tasakaalu paranemist.

Andres Kärssin

Seotud lood

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.