Hoogne ehitustegevus meelitab metallifirmasid ehitajate pärusmaale

Kuigi kõige rohkem kasutatakse terast ilmselt tootmishoonete püstitamise juures, jõuab Eesti Ehitusmaterjalitootjate Liidu tegevjuhi Enno Rebase hinnangul metall üha enam ka elamute ja ühiskondlike hoonete ehitamisse.

"Ehitusmahtude kiire kasv on aidanud oluliselt kaasa ka terase ja muude metallide mahtude kasvule Eesti ehitusturul," kinnitab Rebane.

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevdirektor Aleksei Hõbemägi märgib, et metallkonstruktsioone tootvad ettevõtted jagunevad kaheks - ühed, kellele ehitusmaterjalide tootmine on põhitegevusala, ja teised, kes põhitegevuse kõrvalt on hakanud ka ehituskonstruktsioonide tellimusi täitma.

"Kahtlemata on hoogne ehitustegevus üheks mootoriks, mis ka metallitööstuse valdkonna ettevõtteid aitab edasi areneda," möönab Hõbemägi.

TTÜ professor ja Eesti Teraskonstruktsiooniühingu juhatuse liige Kalju Loorits usub, et teraskonstruktsioonide osakaal on aastatega suurenenud ja tõuseb ka tulevikus oluliselt.

"Kui võrrelda Eestit Lääne-Euroopa maadega, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa või isegi Soomega, siis seal kasutatakse terast oluliselt rohkem kui meil ja trend tundub olevat kasvu suunas," märgib Kalju Loorits. Tema sõnul kasutatakse teraskonstruktsioonide puhul terast tugevusklassiga S355, mida tuuakse peamiselt Venemaalt, Ukrainast, Poolast ja Soomest.

Masinaehituse allhanke kõrval ka metallkonstruktsioone valmistava OÜ Männiku Metall juhataja Jaan Vendla sõnul ei mõjuta maailmaturuhindade tõus ettevõtte tegevust.

"Metalli hinna osakaal tootehindades on väike," tõdeb Vendla. "Praeguseks on meie poolt enamkasutatavate terasprofiilide hinnad tagasi seal, kus nad enne tõusu olid. Põhiliselt mõjutab toodete konkurentsivõimet tööjõu maksumus."

Tartumaal ehituslikke metallkonstruktsioone tootva OÜ Deil Metall hinnangul moodustab metalli hind eramute puhul 10%, kaupluste, büroo- ja tööstushoonete puhul kuni 30% ehituse kogumaksumusest.

Ülemaailmne metallinõudlus kasvab sel aastal 4-5,5%. Recycling International prognoosib musta metalli hulgihinnaks Rotterdami sadamas keskmiselt 200 USD/tonn.

Kõige suurem osatähtsus võiks metalltoodetel olla katusematerjalide juures - suur osa meie viilkatustest saab metall-lehest katusekatte.

Tegelikult võib praegu rääkida metallist lehtmaterjali väga mitmekesisest kasutamisest - vaske võib silmata päris palju, kuid näiteks kunstimuuseumi juures on kasutatud ka läbinisti tsingist lehtmaterjali. Kasvab tsingitud terastoodete osatähtsus, tsinkimise valdkonda on pealegi tehtud Eesti viimaste aastate suurimaid investeeringuid.

Suur valdkond on ka erinevate metallavatäidete valmistamine (tööstus-, turva-, tuletõkke- ja garaažiuste valmistamine, fassaadid jms).

Loomulikult ei saa teraseta läbi betoonelementide ja paigalvalatud betoonkonstruktsioonide tootjad, sest betooni ja terase koostööst sünnivadki hästi koormusi taluvad konstruktsioonid. Betooni sarrusteras on ka üks esimesi tooteid, millele on valminud Euroopa harmoniseeritud tootestandard (EN 10080) ehk lähedal on aeg, mil sarrusterast hakatakse märgistama CE-märgisega. Tõsi küll, kostab hääli, et enne standardi lõplikku kasutuselevõttu tehakse sellesse mõningaid muudatusi.

Lähedal on katusekatteks kasutatavate lehtmaterjalide standardite valmimine. Töös on kaks standardit EN 14782 ja EN 14783, üks siledate ja teine profileeritud toodete jaoks. Kõige rohkem ongi veel tööd teha metallkonstruktsioonide standardite koostamisega.

Armatuurraua osakaal betoonehitistes on ülimalt suur. Kõik vundamendid, sillakonstruktsioonid, kandvad põrandad ja platsid nõuavad suuri koguseid armatuurrauda.

Eestis on võimalik metallkonstruktsioonide tootmise juures kasutada kogu maailmas toodetud terast.

Üldine trend on siiski selline, et üritatakse kasutada pigem odavamat ja madalama kvaliteediga kui kallimat ja kõrgema kvaliteediga terast. Nõudmised sõltuvad konstruktsiooni otstarbest.

Metalli hinnatõusu mootor on üha suurenev nõudlus terase järele ja kasvav tooraine defitsiit.

Kuna tooraine defitsiit on lahendamatu probleem, siis pikas perspektiivis metalltoodete hindade tõus jätkub. Üleüldine hinnatõus ei avaldu Eesti turul kohe, sest võrreldes arenenud riikide terasesektoriga on Eestis marginaalid ülikõrged ja laojäägid suured, need annavad Eesti müüjatele võimaluse maailmaturu hindade muutustele kohe mitte reageerida. Näiteks praegu tõusevad hinnad Euroopas taas 10-15%, kuid Eestis on trend vastupidine. Hindade tõus ei ole mõjutanud Bermeti ja ka teiste terasemüüjate arengut sedavõrd kui defitsiit. Sisseostude korraldamise juures tuleb arvestada võimalusega, et tootja hilineb tarnega.

Samas on terasemüüjatel pikaajalised lepingud klientidega. Ainus võimalus tarneid tagada on hoida laos suuremaid koguseid.