Kahe Euroopa keskkonnaühenduse võrgustiku hinnangul on 22 potentsiaalselt keskkonnaohtliku projekti hulgas, ka Saaremaa püsiühendus, kirjutab EPLO.
Saaremaa püsiühenduse kava, mida tahetakse teha Euroopa Liidu abirahadega, on ainuke potentsiaalselt keskkonnaohtlik näide Eestist.
Bankwatch Networki teatel tehti Euroopa Liidu esimene teostatavusuuring Saaremaa silla kohta 2000. aastal. 2005. aastal tehti ka edasine teostatavusuuring ja esialgne keskkonnahinnang. Silla maksumuseks hinnatakse 120 miljonit eurot, kuid „nagu paljude sarnaste megaprojektidega Euroopas võib see summa kahekordistuda“, leiab keskkonnaühendus.
Eesti roheline liikumine ja ka teised mittetulundusühingud on Bankwatch Networki teatel projekti vastu.
„Eelkõige on see liiga kallis väikesele riigile nagu Eesti, teiseks tõstab silla ehitamine märkimisväärselt saarele siirduvate turistide arvu, pannes ebavajaliku surve Saaremaa haavatavale ökosüsteemile. Kolmandaks satub sild konflikti tähtsa lindude piirkonnaga, mis on potentsiaalselt Natura 2000 paik,” tsiteerib Bankwatch Network Eesti rohelisi.
Seotud lood
Majandusministeeriumi kantsleri Marika
Priske sõnul Saaremaa ja mandri vahelist silda tõenäoliselt lähema kümne aasta
jooksul ei tule.
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.