Väliskülalised hindasid Eesti kalanduse arengut positiivseks

Väliskülalised tunnustasid Eestit selle eest, et oleme suutnud alla kahe aastase Euroopa Liidu liikmeksoleku aja jooksul rakendada valdava osa Euroopa Liidu kalanduspoliitika võimalustest. Kõrgelt hinnati ka meie suhtlemiskorraldust kaluritega.

Eurofishi direktor Viktor Hjort andis ülevaate maailma kalatoodete turust ja rõhutas vajadust tunnetada tarbijate huve uute toodete väljatöötamisel.

'Eesti on Venemaa ja Poola järel üks suuremaid kalatoodete eksportööre,' ütles Eurofishi direktor Victor Hjort.

Oma ettekandes keskenduski ta sellele, kuidas arendada oma kalatooteid edasi nii, et need tarbijale huvi pakuksid.

'Rõhuda tuleb toote kvaliteedile, mitte sellele, et saada kohe ja ruttu kasumit,' ütles Hjort.

Tema sõnul on toote arenduseks võimalik saada vahendeid Euroopa Kalandusfondist.

Hispaania kalandusadministratsiooni esindaja Julio Lazaro andis ülevaate kalurite omavahelise koostöö vajadusest tootjaorganisatsioonide kaudu, kuid samas rõhutas ta, et ainult euroraha saamiseks tehtud organisatsioonid ei jää püsima.

Üks peamisi tootjaorganisatsioonide eesmärke on tema hinnangul tagada jätkusuutlik kalapüük.

'Tootjaorganisatsiooni kaudu on võimalik ühiselt oma tooteid nii turustada kui saada nende eest ka stabiilset hinda. Stabiilsed hinnad tagavad ka tootjale stabiilsuse,' rääkis Lazaro.

Tegevuskava alusel on võimalik tootjaorganisatsioonidel saada oma tegevuseks ka Euroopa Liidu toetusi.

Peamiste probleemidena tõid Hispaania kalandusadministratsiooni esindajad Carlos Aldereguia ja Julio Lazaro välja kalaressursside nappuse ja kütuse kallinemise, kuid need probleemid puudutavad tervet Euroopa kalandust ning Eesti ei ole selles erandiks.

Konverentsil esinenud keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome andis ülevaate Eesti kalavarude olukorrast ja lähiperspektiivist.

Konverentsi teises osas juhatas põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai debatti, mille käigus said kalakasvatajad rääkida oma probleemidest ning pakkuda välja võimalikke lahendusi kitsaskohtade ületamiseks.

Peamiseks mureks oli kalurite madal sissetulek. Kaugpüüdjad rõhutasid seda, et ka nemad on Eesti kalanduse oluliseks osaks, mida sageli kiputakse unustama.

Kalakasvatajad tõid välja vajaduse laiendada lähiaastatel kalakasvatust tänasega võrreldes vähemalt nelja kordseks. Kalurite Liit rõhutas vajadust aktsiisivabastuseks ja tootjaorganisatsioonide toetuseks ning käis välja ka mõtte, et analoogiliselt põllumajandusega võiks kaluritele rakendada 45 tuhande krooni ulatuses maksuvabastust. Kalaliit avaldas lootust, et kalatööstuse areng tagab ka kaluritele paremad turud.

Üldiselt jäid kalandussektori erinevate sfääride esindajad rahule, et konverentsil diskussioon avati ning nende ettepanekud ja nägemused kaasati juba “Eesti kalandusstrateegia 2007-2013” ettevalmistuse käigus. Kõik kalandusorganisatsioonid rõhutasid koostöövalmidust ja -vajadust.

Tänaseks on plaanitud Hispaania kalandusadministratsiooni esindajate poolt detailsem seminar kalanduse tootjaorganisatsioonidele. Samuti tutvustatakse kõrgetele väliskülalistele Pärnu piirkonnas olevaid kalandusettevõtet ja sadamaid.