Tarmo Kriis: Miinimumi tõus õiglane?

Eelmisel nädalal tuli Tööandjate Keskliit välja ettepanekuga suurendada järgmise aasta riigieelarves sotsiaalmaksu arvestusbaasi (nn miinimumkohustust) 1400 kroonilt 3000 kroonile. See puudutab kõige otsesemalt FIEde (78 000 isikut) maksukoormust ja riigieelarve kulupoolt, kuna riik tagab teatud osale elanikkonnast (ca 50 000 isikut) samalt määralt arvestatud maksusumma alusel tasuta pensioni- ja ravikindlustuse. Kas tahame FIEd päris ära hävitada? Kindlasti mitte. See viib FIEde maksukoormuse samale pulgale alampalga saajatega. Vaevalt, et selline koormus ettevõtluse välja suretab.

Haigekassa analüüs eelmisest aastast näitab, et keskmine töövõtja kasutas raviteenust aastas ca 4200 kr eest. Samal ajal, kui alampalga saajad panustasid haigekassasse keskmiselt samuti 4200 kr aastas, moodustas ettevõtlustulu saava FIE keskmine panus vaid veidi üle 1500 kr aastas. Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse suurendamine 3000 kroonini tähendab, et FIEde panus ravikindlustuse rahastamisel muutub osaliselt võrreldavaks alampalga saajate panusega (alampalk järgmisest aastast tõenäoliselt samuti ju tõuseb). Minu arvates on see õiglane.

See tähendab, et FIE poolt makstavaks minimaalseks sotsiaalmaksu summaks kujuneb 990 kr (tõus veidi üle 500 kr). Kas seda on palju, võrreldes nt keskmise palga pealt arvestatud sotsiaalmaksuga, milleks järgmisel aastal on tõenäoliselt ca 3000 kr? Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse tõstmine 700 kroonilt 1400 kroonile käesoleval aastal tõi haigekassa eelarvesse 140 mln kr lisa. Tänu sellele, aga ka tööandjate poolt makstava sotsiaalmaksu üle ootuste heale laekumisele, õnnestus haigekassa 8 miljardi kroonine eelarve viia tasakaalu. Meenutan: veel aasta tagasi hirmutati avalikkust ligi 400miljonilise defitsiidiga. Kuid järgmisel aastal vajavad uuendamist meditsiinisektori kollektiivlepingud. Ning selle tarbeks haigekassa eelarvestrateegia hetkel vahendeid ette ei näe. Seega on sotsiaalmaksu miinimumkohustuse suurendamine lisaks sotsiaalse õigluse tagamisele oluline ka Eesti meditsiinipersonali parema tasustamise seisukohast. Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse suurendamine 3000 kroonini toob haigekassa eelarvesse juurde hinnanguliselt 300 mln krooni.

Jaanuaris avaldas statistikaamet uuringu, mille järeldused olid pehmelt öeldes üllatavad: ennast pidas ettevõtjaks 44 500 inimest, kellest 36% elas alla vaesuspiiri. Palgatöötajaid oli samal ajal 554 000, kellest allpool vaesusriski elas aga vaid 7%. Kas tõesti elavad palgatöötajad Eestis paremini kui ettevõtjad? Ilmselt siiski mitte. Probleem on lihtsalt selles, et uuringus olid ettevõtjad peamiselt FIEd, mitte OÜd ega ASid. Riigil tuleks senisest enam pingutada, et FIEde tulud oleksid õigesti deklareeritud ja statistikas kajastatud. Vastasel juhul ei tohiks FIEsid käsitleda ettevõtjatena - see on teistele ettevõtjatele solvav.