Netitelefon ei morjenda luurajaid

Hiljuti on olnud ajakirjanduses juttu sellest, kuidas erinevate maade salaluurajad väidetavalt muretsevad, kuna ei suuda netitelefone pealt kuulata ja see annab kurikaeltele võimaluse ohutult suhelda. Tõtt öelda tundus see desinformatsioonina.

Kõnede pealtkuulamiseks on palju võimalusi. Näiteks, kui sama liini otsa paigutada mitu paralleelset aparaati, võib igaüks neist kuulda liinil toimuvat ning ka kõnes osaleda. Elukutselised pealtkuulajad ilmselt nii ei tee, sest lihtsam, ohutum ja mugavam on oma asju ajada keskjaamas.

Kui asume aga hetkeks rahvusvaheliste luureorganisatsioonide seisukohale, siis näeme, et väljaspool nende jurisdiktsiooni toimuvate kohalike kõnede pealtkuulamine on küllalt probleemne. Lihtsam on see raadioliinidel toimuvaid ülekandeid salvestades, kuid isegi selleks on vaja üles seada antenn kohapeal ja see lõhnab täiesti ebaseadusliku, kriminaalse tegevuse järele.

Niisugune probleem langeb ära netitelefonikõnede juures. Netitelefonikõne võidakse ülekandeliinidel küll krüpteerida, kuid kasutajate arvutis peituva jälgimisprogrammi jaoks on see ikkagi täiesti avalik. Igaüks, kes avalikus võrgus toimuvaga veidi kursis on, võib kinnitada - inimeste arvutitesse selliste jälgimisprogrammide paigaldamine pole probleem.

Laiatarbetarkvara on ebaturvaline ja ilmselt on selles ka piisavalt tagauksi, mis on tuntud vaid kitsamale ringile.

Järelikult ei saa öelda, et luurajatel oleks põhjust muret tunda netikõnede leviku pärast, pigem vastupidi. Samas on netikõnede krüptimine siiski oluline ja samm õiges suunas. Viimasel ajal on selles suhtes ka märgatavaid edusamme tehtud.

Loodud on vastavate standarditega tegelev VOIP Security Alliance, kuulus Phil Zimmermann on pakkunud välja open-source-tarkvara Zfone ja ka kommertssüsteem Skype kasutab tublit krüptot. Kuid luurajad selle pärast vist muret ei tunne, niikaua kuni arvutid ja neis olev laiatarbetarkvara on ebakindlad.