Ainuesindusõigus ei kaitse konkurendi eest

Tootjalt endale teatud kauba osas Eestis ainuesindusõiguse saanud ettevõtja ei oma mingit eelist Kreeka päritolu konkurendi ees, kes soovib siin sama kaupa müüa.

Sellises olukorras peab ettevõtja aktsepteerima seda, et tootja ja tema vahel sõlmitud leping talle kaitset ei anna, kuna läheb vastuollu Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega.

2006. aasta 6. aprilli otsusega jättis Euroopa Kohus jõusse Euroopa Esimese Astme Kohtu otsuse, millega trahviti General Motors BV-d 35 475 000 euro suuruse trahviga Euroopa Ühenduse Asutamislepingu artiklis 81 ette nähtud keelatud kokkuleppe sõlmimise eest.

See artikkel keelab kõik sellised ettevõtjate-vahelised kokkulepped ja kooskõlastatud tegevuse, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi ühisturu piires. Euroopa Komisjoni määruse kohaselt võib trahv selle keelu rikkumise eest ulatuda kuni 10 protsendini ettevõtja eelmise majandusaasta käibest. Lisaks sellele peavad ettevõtjad arvestama, et keeldu rikkuvad kokkulepped on tühised.

1996. aastal võttis General Motorsi õiguseelneja Opel Nederland BV kooskõlastatult edasimüüjatega kasutusele äristrateegia, mille eesmärgiks oli piirata Opeli sõidukite edasimüüki lõpptarbijatele, kes asusid teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Opel Nederland BV avaldas rahulolematust edasimüüjate käitumisega ning viis nende suhtes läbi müügiandmete kontrolli. Seejärel edastas Opel Nederland BV edasimüüjatele juhised uute sõidukite müümiseks. Nende juhiste kohaselt said Opeli sõidukite edasimüüjad müügiboonust üksnes juhul, kui sõiduk müüdi samasse liikmesriiki, kus asus edasimüüja.

Euroopa Kohus leidis, et liikmesriikidevahelist kaubandust ei mõjuta mitte ainult otsesed meetmed, mis piiravad eksporti, vaid ka kaudsed meetmed nagu müügiboonuse maksmine edasimüüjatele üksnes siis, kui sõiduk müüakse samas liikmesriigis asuvale lõpptarbijale. Euroopa Kohus märkis, et Opel Nederland BV käitumises ei esinenud asjaolusid, mis oleksid andnud alust trahvi vähendamiseks.

Juba varem Euroopa Kohus leidnud, et kokkulepe, millega keelatakse edasimüüjatel eksportida kaupa teistesse liikmesriikidesse, on vastuolus ELi konkurentsieeskirjadega. Selline kokkulepe ei pea olema ilmtingimata sõlmitud kirjalikult, vaid piisab üksnes ettevõtjate poolt kooskõlastatud käitumisest. Kokkulepe, mille mõju on piiratud vaid ühe liikmesriigiga, võib siiski olla vastuolus selle artikliga. Samuti ei ole vaja tõendada konkurentsi tegelikku kahjustamist ühisturul, kui on ilmne, et kokkuleppel oli selline eesmärk.

Antud keelu rikkumise menetlemise õigus ja kohustus on Eestis nii konkurentsiametil kui kohtutel. Kokkulepe, mis kahjustab konkurentsi vaid Eestis, kuid mitte ühisturu piires, on Eestis keelatud konkurentsiseaduse alusel ja kriminaalkorras karistatav. Lisaks on kokkulepe konkurentsiseaduse järgi tühine.

Karistusseadustik näeb ette, et juriidilise isiku juhatuse või nõukogu liikme poolt konkurentsi kahjustava kokkuleppe keelu rikkumise eest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. Juriidilist isikut karistatakse rahalise karistusega kuni 250 000 000 krooni.