Ühelgi ajakirjanikul pole siiani õnnestunud Tusoviga pikemalt rääkida. Ei õnnestunud see ka Äripäeval. Trükimusta on näinud vaid mõned üksikud Tusovi öeldud laused üksikute kinnisvaraprojektide kohta. Needki ulatuvad aastate taha. Mine tea, ehk on selle avaliku elu pelguse taga omaaegne pettumus, kui Tusov 1985. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedri ukse taha jäeti. Samasse perioodi jääb ka Mati Tusovi ajakirjanduslik karjäär Põlva lehes Koit, kus "väiksel" Matil tuli tihtipeale "suure" Mati tegemisi kajastada (jutt on toona Põlva noorteelu juhtinud Mati Jostovist, kellel, muide, oli Tusoviga ühel ja samal päeval sünnipäev). Lehekarjäär jäi aga Tusovil üürikeseks, ta tegi kannapöörde ja läks ülikooli hoopis rahandust õppima.
"Eesti ühiskond on nii väike, et mida vähem sinust teatakse, seda parem on," ütleb Oliver Kruuda, Tusovi koolivend ja äripartner, kes püüab nüüd ka ise avalikkuse tähelepanust eemale tõmbuda. See toob meelde Kruuda kolm aastat tagasi lausutu: "Miks Tusov peakski astuma samasugusesse rattasse, kuhu mina olen sattunud. Tema ajab oma asja rahulikult ega kire igal sammul."
Koos Põlvas keskkooli lõpetanud Kruuda ja Tusov leidsid end taas ühistelt tegemistelt 1990ndate lõpus, mil Kruuda algul Tallinna Piimatööstuse ja seejärel ka Kalevi perekond Kõuhknalt üle võttis. Tusovil oli selleks ajaks selja taga aastatepikkune tegevus Tõnisson Kinnisvaras, kus ta oli arendusdirektor ja juhatuse esimees. Tõsi, palgalisena, mitte omanikuna. Ehkki 90ndate alguses püüdis Tusov sisse elada ka omanikurolli, kui ta koos Tõnisson Kinnisvara omanikega asutas aktsiaseltsi Tõnisson & Pojad, et keskenduda rahaturgudele ja börsidele. Hea idee ei edenenud aga nii edukalt kui kinnisvara valdkond, kus Tusov end märksa kodusemalt tundis. Nii Kruuda ta enda juurde kutsuski.
"Poleks Tusovit, poleks ka neid suuri muudatusi Kalevi ja Piimatööstuse vahele jäävas ärikvartalis," tõdeb Kruuda. "Meenub, et viis-kuus aastat tagasi osalesime Mustamäe tee alguses otse Talleksi vastas asuva suurkinnistu müügikonkursil, aga jäime seal teiseks. Tänaseks pole Mustamäe tee alguses suurt midagi muutunud, aga meie ärikvartal on saanud hoopis teise näo."
"Tusov on omaette, üksinda tegija," iseloomustab Kruuda oma sõpra ja partnerit. "Ilmselt seepärast pole ta ka enda taha suurt organisatsiooni moodustanud. Tusov usaldab iseennast. Siis pole ka põhjust kellelegi etteheiteid teha, et üks või teine asi on tegemata jäänud. Ja ilmas on juba asjad nii, et kes ise kõvasti tööd rabavad, neid soosib ja toetab ka väliskeskkond."
Kruuda tunnistab, et tänu Tusovi kinnisvaraprojektidele on ka tema vabanenud enamikust võlgadest, mis ta Kõuhknatelt päranduseks kaasa oli saanud. Selle "päranduse" üldsummaks nimetab Kruuda nüüd tervelt 480 miljonit krooni.
"Tänu kinnisvara müügile ja arendamisele, millega Tusov on tegelenud, õnnestus mul ka Kalevi ja Tallinna Piimatööstuse tootmist elus hoida ning vajadusel isegi doteerida," nendib Kruuda.
Kinnisvara alal nüüd juba vana rebasena tegutseval Mati Tusovil, kes tänavu septembris saab alles 39aastaseks, pole enda nimel ühtegi kinnistut ega korteriomandit. Üüripinnal ta siiski elama ei pea, sest nii-öelda perekonna kinnisvara on kõik kirjutatud tema elukaaslase Tiina Piheli nimele. Nagu ka paar osaühingut, mille kinnisvaraprojektid pole seotud ei Tallinna Piimatöötuse (ehk praeguse Tere) ega ka Kaleviga, kuhu ulatuvad Tusovi jõukuse lätted. Ehkki viimasel paaril aastal on ta koos elukaaslasega oma firmadest võtnud ühtekokku kuni 10 miljonit krooni dividende, võib arvata, et suurem saagikoristus seisab neil alles ees.
Tallinnas Pärnu maantee, Kohila tänava ja Järvevana tee vahele jääv ärikvartal on viimase viie aastaga tänu vilkale ehitus- ja renoveerimistegevusele põhjalikult oma ilmet muutnud. Vaid valitud teavad, et tegelikkuses valitseb seda kvartalit ASide Kalev ja Tere suuromaniku Oliver Kruuda vari - Mati Tusov.
Väike, 1100 ruutmeetri suurune maatükk, mille 1997 sügisel erastas Dvigateli ühe omaniku Leonid Tsenteriga seotud AS Emet. Pärast seda, kui krunt oli mitu aastat kuulunud liisingufirmale, omandas selle 2002 alguses Oliver Kruuda ja Mati Tusovi ühisfirma Mailtec, et see siis juba sama aasta kevadel vaheltkasuga Moskva ärimehele Dmitri Melnichukile edasi müüa.
Kalevile kuulunud väike, veidi enam kui 2000 ruutmeetri suurune maatükk, mis 2002 suvel läks tütarfirma Kalev REC omandisse. 2004. aasta lõpul müüs Kalev REC krundi Kruuda äripartneri Margus Kanguriga seotud Fer Kinnisvarale, kus juhatuse liikmena tegutseb siiani Mati Tusov.
2500 ruutmeetri suurune kinnistu, mille Tallinna Piimatööstus müüs 2005 kevadel Kalevi tütarfirmale Kalev REC. Sama aasta lõpul sai kinnistu omanikuks vast loodud osaühing Aadel Ehitus, kus 50% osalus kuulub Mati Tusovi firmale Sabreena.
4500 ruutmeetri suurune krunt, mille saatus on analoogne kõrvalkrundiga: Kalev andis selle oma tütarfirma Kalev RECi omandisse, kes siis maatüki 2004. aasta lõpul Mati Tusovi juhitud Fer Kinnisvarale edasi müüs.
Tilluke 400 ruutmeetri suurune krunt, mille 2002. aastal ostis Priit Kajariga seotud AS Gaia ja mis kohe seejärel majandusraskuste tekkides liisingufirma omandisse rändas. Tänavu suvel ostis krundi Krono Holding, mis tegutseb Mati Tusovi kontrolli all.
1,5 hektari suurune maatükk, mis erastati 1998 suvel Priit Kajariga seotud firmale Demades, kes 2000. aastal krundi tükkideks jagas ja edasi müüs. Sellest kolmandik kuulub nüüd Margus Linnamäega seotud Magnum Medicalile. Umbes hektarisuurune tükk on Andres Toomega seotud Lynn Groupi omandis. Tänavu suvel kerkis aga sellelgi kinnistul ootamatult omanike hulka Mati Tusov. Küll kaudselt. Tusoviga seotud Krono Holding omandas koos Moskva ärimehele Dmitri Melnichukile kuuluva OÜga Corigeer vahepeal Hansa Liisingule üle läinud väiksema krundi. Sellest Krono Holdingu osa on küll kõigest 1300 ruutmeetrit.
Veidi enam kui viie hektari suurune kinnistu, mis kuulus algselt täienisti Tallinna Piimatööstusele ehk praegusele ASile Tere. 1999. aasta lõpus, vahetult pärast seda, kui Oliver Kruuda nii Tallinna Piimatööstuse kui ka Kalevi perekond Kõuhknatelt üle võttis, müüs Piimatööstus 3,1 hektari suuruse tüki Mati Tusovi ainuomandis olevale OÜ-le Sabreena. Väikese, ligi 1000 ruutmeetri suuruse tüki sai ka Kõuhknatega seotud AS Direct Consulting.
Ka Oliver Kruuda suurosalusel tegutsev AS Tere toimetab samal aadressil edasi, ainult et talle kuuluva maatüki suurus on kahanenud 1,5 hektarile.
Algselt üleni Kalevile kuulunud 5,2 hektari suurune kinnistu, mille tükikaupa realiseerimine algas 2003. aastal. Sellest ligi hektar rändas algselt Vene kapitali kätte. Tänavu tekkis aga nimetatud krundi omanike hulka ootamatult Mati Tusoviga seotud firma Krono Holding, kus Tusovile kuulub kaudselt enamusosalus.
0,52 hektarit rändas 2004 detsembris OÜ Fer Kinnisvara omandisse, mille taga on Kruuda äripartner K-Kohukeste tootmise alal Margus Kangur. Viimane on osanik ka Honda autosid müüvas OÜs Catwees, kellele Fer Kinnisvara nüüd kuulubki. Feri kinnisvaraasju aitab aga juhatuse liikmena siiani korraldada Mati Tusov.
Suurem osa alguses mainitud 5,2 hektarist rändas aga kohe Tusoviga seotud firmadele. Nii omandas algselt Tusovi ainuomandis olnud OÜ Raldon 2003 sügisel 1,8 hektarit ja 2004 hilissügisel veel 0,4 hektarit. Eelmisel aastal müüs Tusov poole Raldonist, kellele laekub ka politseiameti makstav renditulu, Crimex Capitalile, mille tegelikud omanikud on varjunud advokaatide selja taha. Nüüdseks on Raldon taas 100% Tusovi omanduses.
Kalevi ajaloolisest kodust, kus nüüd politsei pinda rendib, on Kalevi käes veel vaid 0,5 hektarit. Tõsi, tema tütarfirmale Kalev REC kuulub 0,9 hektarit, kuid Äripäevale teadaolevalt on seegi maatükk müügis või juba müüdud.
3,1 hektari suurune Tallinna Piimatööstuselt omandatud kinnistu, mida Tusovi firma Sabreena asus peatselt tükikaupa mitu korda kallimalt realiseerima. Kogu kinnistu õnnestus Sabreenal maha müüa juba 2003. aasta suveks. Ühtekokku on seal tehtud kümmekond kinnisvaratehingut, millesse on segatud sellised tuntud ärimehed nagu Margus Linnamäe, Priit Kajari ja Andres Toome.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.