Firmade asutamine konveierilindile

Justiitsministeeriumis on valminud äriseadustiku muutmise eelnõu, mis meedias on ristitud "kahe-tunni-eelnõuks". Äriühingu kiirasutamine on eelnõu silmatorkavaim, kuid mitte ainus eesmärk. Kuidas mõnetunnist kiirust saavutada, kui ei loobuta nn tugevast registrist (kandedokumentide sisulisest kontrollist)?

Eelnõu tugineb tüüpdokumentide veebipõhisele menetlusele. Säärane "konveieriloogika" tagab ühtlasi, et registrit pidavad kohtud ei pea uusi töötajaid värbama. Vähendatakse asjaolusid, mida peab üle kontrollima; laiendatakse automaatkontrolli (kapitali sissemaksete ja riigilõivu tasumise fikseerib infosüsteem); keerulisemat kontrolli vajavad juhud välistatakse (mitterahalised kapitalisissemaksed, volikirjade kasutamine). Võetakse kasutusele tüüppõhikirjad, kus registripidaja õiguslikku hinnangut vajab ainult ärinimi.

Kiirmenetlus puudutab mitte üksnes esma-, vaid ka muutmiskandeid. Oleks veider, kui ühingu saab luua tundidega, kuid hiljem kuluks päevi andmete muutmiseks. Praktiline väärtus avaldub siin nt tagasikutsutud juhatuseliikmete kustutamisel.

Kirjeldatud tingimustele vastav ettevõtja saab alates 01.01.2007 esitada kiirmenetluse avalduse. See puudutab pea kõiki FIEsid, täis- ja usaldusühinguid, aga ka rohkem kui pooli osaühinguid. Kui aga ettevõtjale ei sobi kiirmenetlus - nt vajavad osanikud erisuste tõttu individualiseeritud põhikirja? Siis säilib traditsiooniline asjaajamine notari juures. Notar on ka kontaktpunkt riigiga suhtlemisel, ja seda mitte üksnes registrit pidavas kohtus. Ta võib esindada asutajaid ka väärtpaberikeskuses, käibemaksumaksjaks registreerimisel ja tegevuslubade taotlemisel.

Selle aasta lõpul käivitub ka notariaadi infosüsteem e-notar. Andmed ja dokumendid hakkavad notaribüroo ja registrite vahel automatiseeritult liikuma. Praegu on äriregistri tavamenetluse keskmised tähtajad piirkonniti 3-6 päeva. E-notari käivitumisel peaks see vähemalt päeva võrra lühenema. Süsteem laieneb ka keeleliselt: tüüppõhikirju saab varustada ametliku tõlkega ning võõrkeeles täidetud andmeväljad kuvatakse registrikandes eesti keeles.

Muudetakse ettevõtjate tegevusalade andmestikku. Praegu on see registrikannete mahukaim osa - kohus kontrollib, kas ettevõtjal on eriregulatsiooniga tegevusala puhul tegevusluba olemas. Uuest aastast jääb see ära. Vähe on ettevõtjaid, kes tegevusalade andmestiku uuendamiseks võtavad ette põhikirja muutmise. Eelnõuga taandatakse tegevusalad põhikirjast ja registrikannetest majandusaasta aruannetesse. Nii peaks tublisti paranema äriühingute tegevusalade andmete kvaliteet.

Ühe ettevõtja ärinimi ja teise ettevõtja kaubamärk satuvad konflikti, kui ettevõtja tegevusalad ja kaubamärgi kaitstavad klassid kokku langevad. Kaubamärgi kaitstavad klassid ei laiene pärast kaubamärgiregistrisse kandmist, ettevõtja tegevusalad võivad aga pidevalt muutuda. Kuidas tulevikus kaubamärke ja ärinimesid võrrelda? Kui lugeda ärinimi ja kaubamärk välise sarnasuse korral konfliktis olevaks (isegi kui sisulist konflikti ehk tegevuse kattuvust ei ole), siis aheneb uute ja eriti lühikeste ärinimede/kaubamärkide väljamõtlemise vabadus. Kui aga registrikande tegemisel ärinimede ja kaubamärkide võrdlemisest üldse loobuda, jättes vaidlused ettevõtjate omavaheliseks asjaks? Eesti on olnud aastaid ainuke riik Euroopas, kus neid on võrreldud, kuna meie äri- ja kaubamärgiregistri andmebaasid on omavahel seostatud. Kuid viimastel aastatel on seda hakanud tegema või kavatsevad teha ka teised riigid. Põhjus on lihtne - kohtuvaidluste risk väheneb oluliselt.