Kuigi põllumajandusministeerium teatas 25.
oktoobril Eesti avalikkusele, et vaidlus viina definitsiooni ümber päädis
Brüsselis põllumajandusministrite nõukogus Eestile sobiliku lahendusega, on see
tegelikult Eesti jaoks kaotus, kirjutab ühendpartei.
Põllumajandusministeeriumil tulnuks pressiteates tunnistada, et Eesti huve ei õnnestunud selle eelnõuga kaitsta. Traditsiooniliste toorainete viinatootjamaad ei saavutanud sarnast eesmärki, mille on endale nt kätte võidelnud Vahemerepiirkonna veinitootjad veinitootmises või teiste kangete alkoholide tootjad, teatas ühendpartei.
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo kuulutas veel möödunud talvel, kuidas ta võitleb Eesti tootjate eest, et viina saaks Euroopa Liidus toota vaid traditsiooniliselt kartulist ja teraviljast. Kogu see arutelu käib Euroopas hetkel piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise määruse ümber, millega muuhulgas „viinale" otsitakse sobivat definitsiooni. Euroopa Liidu Ministrite Nõukogus saavutatud kompromissi sisu on tänaseks aga see, et kui viin pole toodetud teraviljast, kartulist või suhkrupeedi melassist, tuleb etiketil lisaks ära mainida vaid tooraine. Nii lastakse tegelikult vodkaturule ka prantsuse viinamarjakasvatajad ning Lõuna- ja Kesk-Euroopa puuviljakasvatajad ilma, et viimased peaksid tegema täiendavaid kulutusi reklaamile või turustamisele.
Seotud lood
Euroopa Parlamendi liikmed on avaldanud
toetust kompromissettepanekule, millega lõppeks vaidlus viina definitsiooni üle
liidu viinatootjate riikide vahel.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.